21. novembril anti Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?” üle 2018. aasta Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad. 

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pälvis meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer teaduse ja tehnoloogia pikaajalise ja süstemaatilise populariseerimise eest. Ta on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid. Zilmer on paistnud silma nii enda kui ka teiste uurijate teadusuuringute tulemuste populariseerimisega. Lihtne ja arusaadav sõnakasutus koos sügavate teadmistega on olnud need, tänu millele tema esitatud sõnumid on hästi vastuvõetavad ja soovitused järgitavad.

Ta on koostanud teaduspõhise toitumiskava rohkem kui 20-le rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt medaleid saanud sportlastele, näiteks Gerd Kanterile. Ta on aastate jooksul tervisliku söömise ja joomise kohta juhiseid jaganud arvult mitme Eesti elanike jagu inimestele. See töö on äärmiselt vajalik inimeste tervise ja heaolu tugevdamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks.

TÜ töötajad pälvisid teisigi auhindu.

• II preemia pälvis zooloog ja pedagoog Aivo Tamm, kes on huviringide kaudu silmapaistvalt edukalt tekitanud ja hoidnud õpilastes huvi loodusteaduste vastu. 
• II preemia anti ka Zooloogid 2.0 veebipõhisele blogile, mille eestvedajad on teaduskommunikatsiooni peaspetsialist Randel Kreitsberg ja loomaökoloogia teadur Tuul Sepp.
• II preemia pälvis veel trükisõna valdkonnas artiklisarja „Antibiootikumid ja ravimresistentsus” eest antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.
• Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti peapreemia loodusvaatluste maratonile, mille üks eestvedaja on loodusmuuseumi ja botaanikaaia peaekspert Veljo Runnel.

„Eesti Teadusagentuuris me näeme, et konkurents teaduse populariseerimise auhindadele läheb iga aastaga üha tugevamaks. See on kindel märk teaduskommunikatsiooni edenemisest meie riigis. Selle üle, et üha rohkem teadlasi peab oma teadustööst rääkimist ja kirjutamist igapäevatöö lahutamatuks osaks, saame ainult suurt rõõmu tunda. Usun, et selle aasta preemia saanute eeskuju nakatab paljusid. Aitab ju teadus meil maailma paremini mõista ja igapäevaeluga paremini toime tulla ning on parim viis maailma uurimiseks ja edendamiseks,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Auhinnaga tunnustatakse teadust populariseerivaid inimesi ning tõmmatakse suuremat tähelepanu ja antakse hoogu tegevustele, millega tutvustatakse teadust ja tehnoloogiat avalikkusele.

Lisateave: Katrin Saart, konkursi koordinaator, katrin.saart [ät] etag.ee, 5695 5985

Terje Tuisk, teaduse populariseerimise osakonna juhataja, terje.tuisk [ät] etag.ee, 511 0356

Algab IMI2 (Innovative Medicine Initiative) projekti „Euroopa terviseandmete ja -tõendite võrgustik“ („European Health Data & Evidence Network“) ehk EHDEN-i viieaastane programm, millega ühtlustatakse kliinilisi andmeid ning arendatakse välja 21. sajandi ökosüsteem tegelike terviseandmete uuringuteks Euroopas.

Euroopa seisab praegu küsimuse ees, kuidas luua kliiniliste andmete alusel vajalikul määral teadmisi ja tõendeid, mis toetaksid heaolu, haiguste, ravi, tulemuste ja uute teraapiaviiside ning seadmete mõistmisel arste, patsiente, maksumaksjaid, ametiasutusi ja ravimitööstust ning valitsusi. Kahjuks on neid andmeid nii suures ulatuses, eri keeltes, süsteemides ja struktuurides keeruline kasutada. Peale selle tuleb arvesse võtta poliitilisi piiranguid ja tehnoloogilisi kaalutlusi.

Seetõttu on teadlastel patsientide tegelikke andmeid uurimistööks väga keeruline kasutada. „Iga päev jääb osa patsiente ilma neile sobivaimast ravist, sest puudub info, mis võimaldaks luua paremaid süsteeme, teenuseid ja uusi ravivõimalusi,“ rääkis EHDEN-i partneri, Euroopa Patsientide Foorumi peasekretär Nicola Bedlington.

Selle probleemi lahendamiseks ongi loodud riike ja erasektorit ühendav projekt EHDEN, milles osaleb 22 partnerit. Nende hulgas on nii akadeemilisi asutusi, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, patsiendiühinguid, ametiasutusi kui ka ravimifirmasid.

EHDEN-i eesmärk on luua Euroopa terviseandmete leidmiseks ja analüüsimiseks uus käsitlusviis. Selleks arendatakse välja suuremahuline ühendatud andmeallikate võrgustik, mis on standarditud ühtseks andmemudeliks. Aluseks võetakse varasemad projektid, nagu Euroopa meditsiiniinfo raamistik (European Medical Information Framework) ja kliiniliste uuringute elektrooniline terviseregister (Electronic Health Records for Clinical Research) ning võrreldakse nende algseid eesmärke ja tehnoloogiat.

„Tartu Ülikool on kutsutud konsortsiumisse infotehnoloogiat arendava partnerina. Samas võiks saada tulevikus ka Eesti terviseandmeid analüüsida sarnaste lahendustega ja viisil, mis kaitseb andmeid, kuid võimaldab osaleda üleilmses uurimistöös. Hajutatud lahendus on terviseandmete puhul ainus võimalus, sest asutused ja riigid ei saa oma kodanike andmeid riigist välja viia ega olegi sellest huvitatud. Nii on võimalik tagada andmekasutuse üle kontroll, kuid saavutada peamised eesmärgid – mõista paremini haigust ja terviseseisundit ning võrrelda riigiti ravimeetodite tõhusust,“ rääkis TÜ rollist arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo.

EHDEN-i koordinaator, Erasmuse meditsiinikeskuse arst Peter Rijnbeek sõnas: „Meil on üle kogu Euroopa vaja piiriüleselt täiustada terviseuuringute tegemise viisi. Selleks peame arendama tehnilist taristut, partnersuhteid ja koostöövõimalusi.“ EHDEN-iga luuakse üle-euroopaline ühendatud andmeallikate võrgustik.

Oluline on ka standardida terviseandmed OMOP-i andmemudeliga ja kasutada analüüsivahendeid. Et andmed kantaks ühtsesse andmemudelisse nõuetele vastavalt, osalevad ettevõtted enne koolitustel.

Projekti tulemusel püütakse ühtlustada 100 miljonit anonüümset terviselugu. Lisaks toetatakse laiaulatusliku programmiga „Rohkem andmeid paremate tulemuste nimel“ (BD4BO) teisi IMI2 projekte ja töötatakse koos teiste Euroopa sidusrühmadega, näiteks Euroopa Ravimiametiga.

„Usume, et EHDEN on olulise mõjuga juhtprojekt,“ rääkis EHDEN-i projektijuht Janssenis Nigel Hughes. „Selles võetakse aluseks IMI ja teiste algatuste kogemused ja tulemused ning luuakse 21. sajandi teadustöö jaoks sobivad töövahendid.“ Peter Rijnbeek lisas: „Seetõttu mõjutab projekt Euroopa terviseandmete uuringuid veel aastakümneid. Me saame teha paremaid terviseotsuseid, saavutada paremaid tulemusi ja pakkuda tõhusamat ravi.“

Projekti rahastab innovaatiliste ravimite teise algatuse ühisettevõte vastavalt toetuslepingule nr 806968. Ühisettevõtet toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“ ja Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsioon (EFPIA).

Lisateave: Jaak Vilo, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, 504 9365, jaak.vilo [ät] ut.ee

 

Kõik huvilised on oodatud 2018. aasta meditsiiniteaduste audoktori Ilpo Tapani Huhtaniemi avalikule loengule „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“ neljapäeval, 29. novembril kell 14.00 Biomeedikumi ruumi 1006.

Professor Huhtaniemi on üks Euroopa androloogia koolkonna ja meeste tervise uuringutele aluse panijatest. Ta on nii Turu Ülikooli füsioloogia kui ka Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor. 

Professor Huhtaniemi on lõpetanud 1972. aastal Helsingi Ülikooli arstiteaduse erialal ja kaitsnud doktoritöö juba kaks aastat hiljem. Tema uurimistöö fookuses on olnud meeste viljatusprobleemid ja reproduktiivtervis ning viimase mõju vananemisele ja suremusele. Ta on avaldanud ligi 700 teadusartiklit erialaajakirjades ja 150 raamatupeatükki, mida on tsiteeritud üle 23 500 korra. Lisaks oma silmapaistvale ja produktiivsele teadustööle on ta andnud rahvusvahelisel tasandil panuse nii erialaorganisatsioonide arengusse, kümnete konverentside ja teadusfoorumite korraldamisse kui ka teadusajakirjade töösse. Tema juhendamisel on kaitstud 43 doktoritööd ja tema käe all on töötanud 22 järeldoktorit.

Alates 1990. aastate keskpaigast on professor Huhtaniemi olnud Eesti androloogia eriala edendamise olulisim rahvusvaheline toetaja ning silla ehitaja Euroopa organisatsioonide ja kolleegideni. Ilma tema aastatepikkuse panuseta koostööpartneri, koolitaja ja nõuandjana ning Eesti teadlaste eestkõnelejana ei oleks TÜ praegu sedavõrd tuntud ja kõrgelt tunnustatud reproduktiivbiomeditsiini keskus nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Loeng toimub inglise keeles.

Lisainfo:
Maris Laan
inimese geneetika professor
737 5008, 5349 5258
maris.laan [ät] ut.ee

Eestis tehtud eelkliiniline uuring näitab, et aktiivse vähiravi ajal tuleb taimseid toidulisandeid tarbida ettevaatlikult, sest see võib tuua kasu asemel hoopis kahju.

Rahvusülikooli aastapäeval, 1. detsembril kuulutavad Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus välja väliseesti külalisprofessori stipendiumikonkursi. Professuuri loomine on väliseestlaste haritlaskonna kingitus Tartu Ülikoolile ja Eesti Vabariigile.

„Järgmisel aastal möödub sada aastat emakeelse ülikooli asutamisest ja tänavu tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Seetõttu on just õige aeg teha kingitus nii Tartu Ülikoolile kui ka tervele Eestile. Mõte luua külalisprofessuuri programm tekkis meil koos kadunud rektor Volli Kalmuga. Väliseesti külalisprofessuuri loomisega soovime kõrghariduse edendamise kaudu aidata kaasa Eesti arengule,“ ütles TÜ sihtasutuse ja Tartu Ülikooli Toronto Fondi esindaja Peeter Einola.

Külalisprofessuuri eesmärk on see, et nimekad välismaal töötavad Eesti päritolu professorid tuleksid tööle ka Tartu Ülikooli. Professuuriga edendatakse TÜ teadlaste koostööd Eestist pärit tippteadlastega maailmas, suurendatakse TÜ üliõpilaste võimalusi osaleda rahvusvaheliste tippude loengukursustel ning tutvustatakse rahvusülikooli ja selle rolli. Üheks aastaks määratava stipendiumi suurus on 50 000 eurot.

Rektor Toomas Asser avaldas uue professuuri loomise üle heameelt. „Rõõmustan väliseesti kogukonna algatuse üle, mis loob ülikoolile uue võimaluse tuua igapäevase õppe- ja uurimistöö kõrvale uusi ja värskeid suundi. Rahvusvaheline liikuvus on akadeemilise maailma loomulik osa ning Tartu Ülikool soosib ja toetab igati oma teadlaste ja õppejõudude töötamist ülikoolides ja teadusasutustes väljaspool Eestit. Samamoodi soosime nende tagasipöördumist koduülikooli pärast kodumaalt eemalolekut. Väliseesti külalisprofessuur on üks võimalus kutsuda Eestisse suure kogemusepagasiga talente.“

Väliseesti külalisprofessori ülesanne on

• osaleda ülikooli õppe- ja teadustöös,
• pidada avalikke loenguid ning
• populariseerida oma teadusvaldkonda Eestis ja Tartu Ülikoolis.

Stipendium määratakse üks kord aastas ja seda võib taotleda Eesti päritolu teadlane, kes töötab väljaspool Eestit asuvas ülikoolis või teadusasutuses. Konkursile laekunud taotlusi hindab viieliikmeline stipendiumikomisjon, mille koosseisu nimetab TÜ rektor.

Taotluste esitamise tähtpäev on 1. oktoober 2019. Esimene stipendiaat kuulutatakse välja 1. detsembril 2019.

Väliseesti külalisprofessuuri loomist toetavad Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sihtasutus, Tartu Ülikooli Fond Torontos ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond Ameerikas. Loodetavasti õnnestub stipendiumifondi kaasata ka teiste fondide ja eraisikute toetusi, et tagada professuuri kestlikkus.

Lisateave:
Kristi Kerge, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, kristi.kerge [ät] ut.ee
Triin Vakker, TÜ sihtasutuse juhataja, 5554 0773, triin.vakker [ät] ut.ee
 

Laupäeval, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli 99. aastapäeva, kui pidulikul aktusel promoveeritakse doktorid ja audoktorid ning antakse üle järjekordne Rahvusmõtte auhind. Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit.

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 peab meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Neljapäeval, 29. novembril kell 16 antakse ülikooli kunstimuuseumis üle Tartu Ülikooli Sihtasutuse tänavused stipendiumid.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Vaata aastapäevaürituste kava.

Lisateave: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane Karina Luik uuris Eesti rasedaid ja leidis, et rasedusaegne aneemia seondub mitmete rasedustüsistustega. Tema uuring näitab, et rauapreparaatide tarvitamine aitab tüsistuse tekkeriski vähendada, kuid ravist on kasu vaid neil rasedatel, kellel on aneemia. Kui aneemiat ei ole, siis rauapreparaatide tarvitamine loodetud tulu ei too.

Raseduse ajal suureneb naise veremaht ligikaudu 40% ja intensiivseks vereloomeks on vaja tavapärasest enam rauda. Vastasel juhul võib kujuneda rauavaegusaneemia ehk punaliblide vähesus veres, mis on üks levinuimaid rasedusaegseid probleeme. Rasedusaegne aneemia seondub mitme rasedustüsistuse tekkeriskiga.

Üliõpilane Karina Luik ja tema juhedaja Kristiina Rull TÜ Kliinikumi naistekliinikust hindasid aneemia levimust rasedate hulgas ja aneemia seost erinevate rasedustüsistustega. Lisaks analüüsisid nad rasedate rauapreparaatide tarvitamist ning selle seost rasedustüsistustega.

Loe artiklit Novaatorist. 

Head rektorid, linnapea, kolleegid, audoktorid, värsked doktorid, kogu ülikoolipere!

Õnnitlen meid kõiki Eesti rahvusülikooli 99. aastapäeva puhul! Soovin meie alma mater´ile pikka iga ja edu kõigis tema ettevõtmistes. Tänan kõiki, kes on teinud selle vastutusrikka valiku töötada Eesti rahvusülikooli heaks, hoida rahvusülikooli põhiväärtusi ja panustada seeläbi Eesti püsiva arengu eestvedamisse. Olen uhke ülikooli ja tema inimeste üle.

Saabusin nädala eest Saksamaalt Göttingenist. Seal jõudsime Tartu Ülikooli jaoks olulise verstapostini: neli maailmas kõrgelt hinnatud ülikooli – Genti, Göttingeni, Groningeni ja Uppsala ülikool, mis moodustavad võrgustiku U4 – otsustasid võtta meid võrgustiku viiendaks täisliikmeks.

Eesti rahvusülikooli jaoks on see teedrajav tunnustus ja näitab väga suurt usaldust. Meenutagem, et täna täpselt 99 aastat tagasi rääkis Tartu Ülikooli toonane kuraator Peeter Põld siinsamas aulas, et rahvusülikool saab areneda vaid siis, kui tegutseb rahvusvaheliselt.

Me oleme järjekindlalt tegutsenud selle nimel, et Tartu Ülikool oleks – tsiteerin veel kord Peeter Põllu aulakõnet – „osanik üleilmlises rahvusvahelises teaduslikus ühispüüdes“. Püsime juba praegu kindlalt maailma parimate ülikoolide seas. Üheks selle tunnustäheks on ka tõsiasi, et äsja jõudsid maailma enim viidatud teadlaste nimekirja 13 meie ülikooli tippteadlast. See on erakordne. Ma tänan teid, maailma mõjukaimad teadlased Andres Metspalu, Tõnu Esko, Reedik Mägi, Markus Perola, Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo, Martin Zobel, Meelis Pärtel, Mari Moora, Kessy Aberenkov, Mohammad Bahram, Heikki Junninen ja Krista Fischer.

Hea ülikoolipere! Te olete südamega sillutanud tee selleni, et meid võetakse maailma ülikoolide seas võrdsetena. Veelgi enam, nagu ütles mu hea kolleeg Erik Puura: Tartu Ülikoolist on saanud ülikool, mille järgi joonduvad paljud teised.

Me peame tegutsema teiste ülikoolidega ühiselt. Teisiti lihtsalt ei saa. Nagu juba nimetatud U4, või tegelikult nüüd siis U5 meeskonnas hakkame ellu viima üht tulevikukäsitust Euroopa ülikoolist.

See on ülikoolide piirideta tegutsemine: ühised õppekavad ja üliõpilastele kõrghariduse omandamiseks avaramate piiriüleste võimaluste loomine; teaduskoostöö, võrgustikud ja ühised rahastustaotlused.

Teiste Euroopa ülikoolidega koos tegutsedes saame pakkuda oma noortele rahvusvahelist haridust siinsamas, kodus. Göttingenis sõlmitud kokkulepped annavad meie üliõpilastele edaspidi võimaluse õppida Tartu Ülikooli üliõpilasena teistes Euroopa ülikoolides ja tulla taas tagasi Tartusse.

Ülikool pingutab selleks, et meie talendid jääksid Eestisse, aga ka selleks, et meiega liituksid andekad noored mujalt maailmast. Ka Eesti uue haridusstrateegia koostajad on osutanud, et maailmas tekib üha suurem konkurents talentide pärast, sest vähesed riigid saavad toetuda ainult enda rahva teadmistele ja oskustele.

Proovime ka ülikooli uue karjäärimudeliga avada uksi, mis tooksid Eestisse välisülikoolide parimaid teadlasi.

Siin on üleskutse ka riigile aruka rändepoliitika kujundamiseks. Me ei saa maha salata tõsiasja, et meid on Eestis vähe ja paraku jääb aina vähemaks. Kuidas saab meie majandus areneda, kui meil pole piisavalt tööealisi inimesi?

Olen veendunud, et parim viis meie rändepoliitika juhtimiseks on tuua siia talente, sealhulgas andekaid välisüliõpilasi. Vastu võetud parimad välisüliõpilased peavad jääma Eestisse, neile peab võimaldama praktikakohti, et siduda nad juba õppimise ajal Eesti ettevõtluse, meie ülikoolide ja riigiasutustega.

Isegi kui osa neist läheb koju tagasi, on nad siiski meie panus paremasse maailma. Nad viivad kaasa kontaktid, neist areneb meie võrgustik. Nad on meie inimesed. See on meie julgeoleku garantii: tark Eesti saadik igas sadamas. Ülikooli lõpetamise järel Eestisse jäävad välisüliõpilased aitavad meil aga arendada teadusmahukat majandust.

Eelmisel aastal suutis Eesti riik täita teadus- ja arendustegevuse rahastamise strateegilisest eesmärgist vaid poole (1% asemel 0,52% SKT-st). Kas riik jääbki lootma sellele, et meie hiilgavad teadlased saavutavad tipptasemel tulemusi vaid välisgrantide toel?

Kelle otsa vaadata siis, kui meie noored andekad kolleegid lähevad võõrsile, kus riigi tugi teadusele on ühe elaniku kohta seitse korda suurem kui Eestis? Need arenenud teadusriigid on muide siinsamas meie lähedal: Rootsi ja Taani. Nii et pole kaugele minna.

Eesti erakondade juhid püüavad praegu saavutada teaduse rahastamise kokkulepet, mis oleks vettpidav ka pärast valimisi. Ma loodan, et erakonnad jõuavad üksmeelele ja võtavad teadusel põhineva Eesti arengu oma südameasjaks. Vaid nii saame usaldada riigiga sõlmitud kokkuleppeid ja olla kindlad, et nende täitmine ei olene tõmbetuultest.

Kuid selleks, et teadmised ja faktid oleksid meie ühiskonnas väärtustatud, ootan ma abi ka teilt, hea ülikoolipere. Meie tunnustatud teadlane Tuul Sepp rääkis ühes hiljutises intervjuus, et paljud tänapäeva probleemid tulenevad teadlaste tegemata tööst. Ta küsis, miks pöörduvad inimesed abi saamiseks pseudoteaduse poole ja miks ei mõista poliitikud teaduse rahastamise tähtsust, ning vastas ise: „Me ei ole suutnud näidata ühiskonnale, et me oleme vajalikud ja miks üldse teaduslik meetod peaks olema see, millega me maailmale läheneme.“

Me ei saa võtta naeruvääristavat hoiakut nende inimeste suhtes, kelle tegevus on vastuolus igasuguse teadusliku arusaama või, veelgi enam, terve mõistusega. Iga inimene teeb oma otsused ja valikud just enda kogemuse ja teadmiste järgi. Kui aga teadmisi napib, on meie ülesanne ühiskonda tasakaalukalt harida.

Tuletan meelde ka oma arstist kolleegi, rahvusülikooli esimese rektori Henrik Koppeli põhimõtet, et teadlane peab rääkima inimestele mõistetavas keeles. Ta ei pidanud silmas pelgalt eesti keelt, vaid selgekeelsust laiemalt.

Ka rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, ometigi on meie kohustused sellest tähtsast ülesandest väga palju laiemad. Rahvusülikool on Eesti ülikool. On Eesti ühiskondliku arengu eestvedaja, ühiskonna probleemide sõnastaja ja lahenduste pakkuja. Peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust.

Rahvusülikool saab seda kõike teha siis, kui mõistame, et oleme rohkem kui neli eraldiseisvat valdkonda. Me oleme üks ülikool. Meie jõud on veel suurem, kui tegutseme ühiselt, kui oskame teisi märgata, kuulata, kaasata oma uuenduslike ideede elluviimisse, olla kõiges solidaarsed.

Kuid täna on pidupäev. Tähistame rahvusülikooli 99. aastapäeva ja muu hulgas võtavad 113 noort kolleegi täna vastu õnnitlusi, sest on viimase aasta jooksul omandanud meie ülikoolist doktorikraadi. Tervitame ka nelja uut audoktorit.

Tänasega algab ka rahvusülikooli suur juubeliaasta. Nii nagu „Eesti Vabariik 100“ ei mahtunud vaid 24. veebruarile, ei mahu ainult ühele päevale, 1. detsembrile ka rahvusülikooli tähtsündmus. Kogu järgneva aasta tähistame mitte ainult rahvusülikooli, vaid kogu eestikeelse kõrghariduse 100. aastapäeva. Avanguks võime lugeda möödunud neljapäeva, mil väliseesti heatahtliku kogukonna juubelikingitusena kuulutati välja väliseesti külalisprofessuur.

Elagu ülikool! Elagu õppejõud! Elagu iga üliõpilaspere liige! Semper sint in flore!

Rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel anti üle Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, mille pälvis mitmekülgne tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Professor Kalle Kasemaa panus Eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Ta on olnud vana testamendi ja semitistika professor TÜ usuteaduskonnas, kuid eelkõige tuntud Eesti mitmekülgseima tõlkija ja humanitaarteadlasena.

TÜ rektor professor Toomas Asser tõdes, et rahvuslikule eneseteadvusele tugeva aluse loomine ei ole pelgalt rahvuslik või rahvusliku mõtteloo küsimus. „Professor Kalle Kasemaa on elav tõestus selle kohta, kuidas teiste rahvaste keele ja kultuuri uurimine ja vahendamine eesti lugejale laiendab meie maailmapilti ning muudab sellega laiapõhjalisemaks ja kindlamaks ka Eesti ühiskonna alusväärtused.“

Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmiku sõnul on Kasemaa väsimatu tõlkija ja kommenteerijana nihutanud eesti kultuuriruumi piire lõuna, kagu ja lääne poole ning trotsinud vapralt aastasadu, ehitades sildu vanemate mõttemaailmade juurde. „Esmalt kuulub siia kogu oma mitmekesisuses juudi kultuur ja judaism, samuti araabia kultuur ja islam alates selle varasematest etappidest, ning kristlik kultuur, eriti vara- ja keskaja oma, kuid ka näiteks vähetuntud ja eksootiline Etioopia kristlus,“ ütles Nõmmik.

Kalle Kasemaa on hästi tuntud ka nüüdisaja juudi, araabia ja kreeka ilukirjanduse tõlkijana. „Ta on praegu meie parim Vahemere ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendaja ning mõtestaja, jätkates nii muu hulgas ka ühe oma õpetaja Uku Masingu tööd,“ rõhutas Nõmmik.

Eesti tõlkimiskultuuri aktiivse kujundaja ja terveid valdkondi haarava eestikeelse terminoloogia meistrina on Kasemaa teinud eesti keeleruumist maailma ühe rikkaima keeleruumi heebrea-, jidiši-, kreeka- ning araabiakeelse ilukirjanduse poolest.

Eesti kultuuri haardeulatust laiendas Kalle Kasemaa juba ammu enne Eesti taasiseseisvumist, alates 1970. aastatest, tehes seda peale tõlkimise ka õppekirjanduse ja pühendusteoste kultuuri jätkaja ja arendajana.

Kasemaa on jõudnud oma aktiivse tegutsemisega määrata ka suure osa Eesti usuteaduse praegusest näost. Vaatamata nõukogude aja takistustele suutis ta koos mõttekaaslastega hoida usuteaduses kriitilist taset ning panna aluse teoloogia ja religiooniuuringute kiirele ja mitmekesisele arengule pärast iseseisvuse taastamist.

„See omakorda aitab meid praegu ühiskonnana palju paremini toime tulla nii kultuuride- ja religioonidevaheliste kui ka kirikusiseste probleemidega,“ märkis Urmas Nõmmik.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 15 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Ivo Lille klaastaiese.

Lisateave: Saima Tiirmaa-Oras, rektori abi, rektoraadi büroo juhataja, 737 5602, 511 4854, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee

Üliõpilaste tagasiside põhjal said Tartu Ülikooli 2018. aasta õppejõu auhinna humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna maailma keelte ja kultuuride kolledži prantsuse keele õpetaja Reet Alas, sotsiaalteaduste valdkonna inglise keele algõpetuse õpetaja Kristel Ruutmets, meditsiiniteaduste valdkonna anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna kolloid- ja keskkonnakeemia assistent Edith Viirlaid.

TÜ üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi sõnul on Tartu Ülikool Eesti teaduse ja hariduse eestvedajana sammas, mille najal püsib Eesti ühiskonna areng. „Seega on vältimatu, et inimesed, kes omandavad hariduse Tartu Ülikoolis, teevad seda parimal viisil, et saada teadmised, mida on neil vaja riigi valitsemiseks, ühiskonna juhtimiseks ja maailma muutmiseks. Seepärast on tarvilik tõsta esile õppejõude, kelle oskused on üle keskmise, et väärilist vaimuvara meie noorsoole ja tulevastele arengu eestvedajatele edasi anda,“ ütles ta.

Aasta õppejõud said mälestuseks erikujundusega hõbedast rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinnamärgile lisandub rahaline preemia Tartu Ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

Tunnustati ka iga valdkonna parimaid programmijuhte.

Aasta programmijuhid sotsiaalteaduste valdkonnas:

• Helen Poltimäe, majandusteaduskonna ettevõttemajanduse bakalaureuseõppekava programmijuht;
• Gerda Mihhailova, Pärnu kolledži teenuste disaini ja juhtimise magistriõppekava programmijuht.

Aasta programmijuht humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas:

• Marge Konsa, ajaloo bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavade programmijuht.

Aasta programmijuht loodus- ja täppisteaduste valdkonnas:

• Heiki Kasemägi arvutitehnika bakalaureuseõppekava ning arvutitehnika ja robootika magistriõppekava programmijuht.

Aasta programmijuht meditsiiniteaduste valdkonnas:

• Daisy Volmer, proviisori bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava programmijuht.

Auhinnad anti üle tänuüritusel rahvusülikooli aastapäeva ballil 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas. 

Lisainfo: Allan Aksiim, Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees, allan.aksiim [ät] ut.ee, 5843 7043 

Farmaatsia instituudi nõukogu valis 30. novembri koosolekul instituudi juhatajaks taas farmakognoosia professori Ain Raali, kes on instituudi tööd juhtinud alates 2015. aastast.

Professor Ain Raali sõnul on farmaatsia instituut küll väike, kuid toimekas ja tuleb enesega edukalt toime. „Kui kirjandusklassikat parafraseerida, siis kohati tundub mulle, et farmaatsia instituudi sees on veel üks teine instituut – hulga suurem kui välimine,“ viskas Raal nalja. „Eks tervet farmaatsia eriala kandev instituut peabki iseenesest suurem olema.“ Säärase instituudi juhtimine ei ole kerge töö, kuid Raali sõnul on instituudi areng veel pooleli ja kaitseliitlasena ta püssi enneaegu põõsasse ei viska, mistõttu nõustuski juhatajaks kandideerima ka teiseks ametiajaks.

Professor Ain Raal lõpetas Tartu Ülikooli 1984. aastal proviisorina ning sidus end seejärel õppejõutöö ja uuringutega farmakognoosia vallas. 1989. aastal kaitses ta farmaatsiateaduste kandidaadi kraadi farmakognoosia ja farmatseutilise keemia erialal teemaga „Eestist pärineva lõhnava kummeli fütokeemiline uurimine“. Ain Raal on farmakognoosia ning väiksemas mahus ka farmaatsia ajaloo ja farmaatsiaterminoloogia õppejõud. Tema teadustöö on keskendunud peamiselt looduslike toimeainete ja nende allikate fütokeemilistele ning bioloogilise aktiivsuse uuringutele, aga ka sotsiaalfarmaatsia, farmaatsia ajaloo ja etnomeditsiini probleemistikule.

Viljaka publitsistina on ta peale arvukate teadustööde avaldanud kõrgkooliõpiku „Farmakognoosia“ ja hulga populaarteaduslikke raamatuid. Neist viimane, „Eesti ravimtaimed“ ilmus alles äsja ja jõudis autorini just tema tagasivalimise päeval.

Instituudi nõukogu tegi oma otsuse üksmeelselt. Peale kaastöötajate toetasid professor Raali kandidatuuri Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsi kaudu ka proviisoriõppe tudengid. Instituutide juhid valitakse ülikoolis kolmeks aastaks. Raali ametiaeg farmaatsia instituudi juhina kestab 29. jaanuarist 2019 kuni 28. jaanuarini 2022.

Lisateave: Ain Raal, farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor, 737 5288, 502 7574, ain.raal [ät] ut.ee

Hea rektor, head kolleegid, head külalised!

Akadeemiline loeng rahvusülikooli aastapäeva aktusel on suurim au, mis ühele eestikeelse ülikooli õppejõule osaks saab saada. Tänan selle usalduse eest!

Tunneksin ennast pisut kindlamana, kui saaksin rääkida intensiivravi kaasaegsetest arengusuundadest ja ravimeetoditest. Aga tänasel hetkel, mil rahvusülikool astub oma sajanda aasta künnisele, oleks ehk paslikum arutleda teema üle, kas arstiteadus kuulub rahvusteaduste sekka, või on tõesti tegu meie jaoks universaalselt internatsionaalse teadusharuga. Etteruttavalt palun mõistvat suhtumist headelt kolleegidelt sotsiaal- ja humanitaarteadlastelt, kui minu teemakäsitlus väga meelevaldseks või daatumites ebatäpseks osutub.

Arsti jaoks ei ole vahet, mis rahvusest on patsient. Ülikooli lõpetamisel antud arstivandes oleme tõotanud, et täidame oma arstikohust ühtviisi kõigi patsientide suhtes, kedagi eelistamata. Ja tõepoolest, kui meie professor Aare Märtson opereerib vietnamlaste luid ja liigeseid, siis need patsiendid saavad sama kõrgel tasemel ravitud kui kodu-Eestis. Euroopa ekstsellentsuskeskuse tasemel. Või professor Peep Talving, kes on opereerinud ja konsulteerinud haiged Rootsis, Lõuna-Aafrikas, Ameerikas, Austraalias ja mujal. Kõikjal on ta seda teinud täie pühendumuse ja maailma teaduse kõrgeimate standardite kohaselt. Dotsent Priit Kasenõmm Indias opereerimas ja õpetamas, professor Külli Kingo Venemaal nahaarste koolitamas. Või ka näiteks üliõpilane Laura Zirel, kes on praegu kuuenda kursuse praktikal Jaapanis. Neid näiteid on palju. Vähimagi kahtluseta saab öelda, et arstiteadus on tõeliselt rahvusvaheline teadus. Ja meie teaduskonnal on rahvusvahelist haaret.

Samas, arstivandes oleme muuhulgas ka kinnitanud, et „Minu tegevuse sihiks olgu rahva tervise säilitamine ja edendamine, …“. Ilmselt võib rahva all siinkohal mõelda ka rahvust. Kui arsti jaoks on kõik patsiendid võrdsed, sõltumata rahvusest; siis huvitav oleks mõelda vastupidises võtmes – kas patsiendi jaoks on oluline, mis rahvusest on arst? Ma kahjuks ei ole teadlik ühestki vastavasisulisest uurimistööst kaasaja Eesti kohta. Sestap saan vahendada ainult muljeid. Tean mitmeid näiteid nii lähikondlaste, sõprade ja sugulaste hulgast, ka perearstide praksistest, et sõltumata sellest, kui kaua ja kui kaugel on inimene välismaal olnud, sõltumata sellest, kas tal toimiv tervisekindlustus või mitte, oma tervisemuredega pöördub ta ikka harjumispäraselt koduste arstide poole. Järelikult on kodumaal midagi sellist, mis on ainuomane, kodune ja tuttav, midagi sellist, miks kodu-Eesti arstide juurde minna on parem, mugavam ja usaldusväärsem kui pöörduda meie välismaa kolleegide poole. Ja siin avaldub juba esimene mõõde arstiteadusest kui rahvusteadusest.

Ka kõige kõrgemal tasemel rahvusvahelisel teadusel võib olla oluline rahvuslik mõõde. Näiteks, rahvuse püsimise üks tähtsamaid küsimusi on iive. Meie ühed enim viidatud teadlased, dotsent Margus Punab ja professor Andres Salumets, lähenevad reproduktiivmeditsiinile küll diametraalselt erinevatest suundadest – nimelt üks neist uurib mehe, teine naise viljatust – ometigi, nende kõrgel rahvusvahelisel tasemel teadustööd aitavad üsna üheselt edendada meie rahvust. Rahvusvaheline rahvusteadus kõige paremas näites.

Siinkohal põgus tagasivaade aegade algusesse. Esimene eesti soost meditsiiniteaduste doktor (dr med) arst oli Friedrich Robert Faehlmann, kes lõpetas Tartu Ülikooli 1827. aastal. Eesti kultuurilukku on ta läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana, ka tegutses ta Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina. Võib jääda petlik mulje, et Faehlmann tegutseski peamiselt keeleteadlase ja kirjanikuna. Erinevaid allikaid uurides aga selgub, et arstitöö oli Faehlmannil tegevuses suuresti esikohal. 1929. aasta Eesti Kirjandusest võib lugeda: „Nagu Faehlmann’i biograafid toonitavad, olnud ta arstitegevus niivõrd suure ulatusega, et selle valdamine on tal sagedasti füüsiliselt üle jõu käinud, iseäranis neil aastail, mil laastav taud, nagu näit. düsenteeria (verine kõhutõbi) 1846. a., linna ja maakonda külastas. Tollest ajast on teada, et Faehlmann’il tuli homm. kella 7 kuni öösi kella 1 või 2 liikuda rattail mööda linna, käies igapäev 110-125 haige juures kodus. Ja öösitigi helistati küllalt sagedasti tema ukse taga.“ Kas ei tule mitte tuttav ette? 100-120 haiget on täna igapäevane külastajate arv Kliinikumi EMOs. Kuuenda kursuse üliõpilasena stažeerib Faehlmanni juures Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes pärast ülikooli arstidiplomi saamist 1833. aastal asus tegutsema Võru linnaarstina. Rahvuseepose autorina on ta üldteada. Aga, tema oli ka esimene eestlane, kes andis välja maarahvale mõeldud eestikeelsed tervishoiualaseid nõuanderaamatud. Seda laadi raamatute järgi oleks ilmselt nõudlust tänagi.

Kuigi me ei tea täpselt, mis keeles suhtlesid Eestimaa arstid ja patsiendid 19. sajandi keskel ja lõpus, võib arvata, et domineerivaks oli saksa, hiljem ehk ka vene keel. Eestimaa arstideks olid peamiselt sakslased. Eestlaste, üldse maa- ja lihtrahva, juurdepääs arstiabile oli tagasihoidlik ja napp, tervisealane haridus ja teadmised hoolimata valgustustööst vähe arenenud.

1. detsember 1919. Vabadussõda veel kestab, Eestimaal on vaesus, haigused ja nälg. Kuid eestikeelse ülikooli avaaktus toimub täie pidulikkusega. 13. veebruaril 1920. aastal nimetatakse ülikooli rektoriks dr Henrik Koppel, hilisem arstiteaduste (eripatoloogia, teraapia ja diagnostika) professor. 8. märtsil 1920 peetakse Tartu Ülikooli aulas, siinsamas, väidetavalt esimene eestikeelne teaduslik loeng. Lektoriks on prof Konstantin Konik ja teemaks on “Praeguse aja kirurgia ülesandeid”. Seesama dr Konik, kes ühena kolmest Eestimaa Päästekomitee liikmest osales Eesti Vabariigi väljakuulutamises. Hiljem sai K. Konikust kirurgiakliiniku juhataja ja arstiteaduskonna dekaan. Ja õppekeelena oli olulisel kohal esialgu veel saksa keel, saavad eestlaste ja kõigi eestimaalaste arstideks eestlased, juurdub eestikeelne arstiteadus.

Toodud näidetest jõuame arusaamani, kuidas arstiteadus on meie rahva kujunemist saatnud ja vorminud, on olnud lahutamatu osa meie omariikluse kujunemisest ning ühiskonnana kasvamisest. Arstiteaduse roll ühe rahvuse eneseteadvuse ja -määratluse kujunemisel on märkimisväärne. Ja siin kontekstis võime arstiteadusest juba julgelt rääkida kui rahvusteadusest.

Aga milline on arstiteaduse roll praegu? Kas ja mil määral me tunnetame omamaise arstiteaduse olulisust meie rahva tänases igapäevaelus ja arengus? Seda küsimust vaagides võiksime muuhulgas näiteks küsida, kas rahvuslik arstiteadus on suutnud meie ravikvaliteedi viia rahvusvahelise tasemeni?

Ravikvaliteedi sisuliselt ja teaduslikult argumenteeritud analüüsist, nii nagu see on tavaks arenenud Euroopa riikides, oleme veel kaugel. Siiski on meil siin kiiduväärseid näiteid. Sünnitusabi taset hinnatakse vastsündinute suremusega. 25 aastat tagasi olime selle näitaja osas Euroopas kõige madalamal, 28. kohal (13,8 surma 1000 vastsündinu kohta). Täna oleme Euroopa viie parima riigi seas, st viiendal kohal (1,5 surma 1000 vastsündinu kohta). See on märkimisväärne edulugu, mille taga on paljude kolleegide pühendunud töö. Insuldihaigete käsitluses on aju verevoolu taastamine trombolüüsi abil kõige efektiivsem ravivõte. Selle ravimeetme rakendamise osas oleme Tartus (aga ka Eestis tervikuna) Euroopa tippude seas. Ja neid näiteid võib tuua veelgi. Küll on aga üheselt selge, et rahvusteadus ei saa areneda ilma rahvusvahelise mõõtmeta.

Arstiteaduse juurde käib lahutamatult ülikoolihaigla. Professor Eero Vasar, refereerides Euroopa Meditsiiniuuringute Nõukogu rõhutab, et kui haiglas puudub teadustegevus, jääb seal osutatav abi võimalikust seitse aastat maha. Enamiku Euroopa ülikoolihaiglate teeninduspiirkond on vähemalt üks miljon elanikku. See tagab sellise haigusjuhtude arvu, mis on vajalik kompetentsi hoidmiseks, arendamiseks ning teadustöö edendamiseks ka kõige kitsamatel arstlikel erialadel. Euroopa võrdluses peaks Eesti jaoks olema paras üks, tervet riiki teenindav, akadeemiliselt tugev ülikoolihaigla. Mida õieti Euroopa või euroopalik tähendab? Prantsuse filosoof Remi Brague püüab essees „Euroopa, rooma tee“ defineerida eurooplust, ja jõuab veendumuseni, et mitte geograafiline paiknemine, vaid hoiakud ja tõekspidamised on Euroopa defineerimisel olulised. Ta peab  eurooplasi (roomlaste järeltulijatena) ennekõike varasemate põlvede toodud teadmiste edasiviijateks ning arendajateks, akveduktiks vana ja uue vahel. See on huvipakkuv ja oluline kontekst.

Head kolleegid! Me oleme eestikeelset arstiõpet ja arstiabi nautinud ligi sajandi. Me oleme sellega nii harjunud, et peame seda iseenesest mõistetavaks. Tegelikkuses on see väga suur privileeg, suurem kui me adume, eriti ühemiljonilise rahvakillu kohta. Jätkugu meil tarkust ja euroopalikku vaadet rahvusteaduste, sealhulgas arstiteaduse hoidmiseks ja arendamiseks.

Vivat, crescat, floreat alma mater!

Viited:

• https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann
• http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=530
• http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel60_41.html
• Eesti Kirjandusest nr. 6/1929

Aktust saab järele vaadata UTTV-st.

Teisipäeval, 4. detsembril peab ametisse astumise loengu TÜ kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor Alireza Fazeli. Juttu tuleb rakkudevahelisest suhtlusest, mille mõistmine võib aidata diagnoosida viljatusprobleeme ja panna piiri vähkkasvajale.

Oma ingliskeelses loengus „Esimene keel, mida oskasin: rakkudevahelise suhtluse uus ajastu“ arutleb Alireza Fazeli tõendite üle, mis kinnitavad ühe ainulaadse keele olemasolu. „Me arvame, et meie esimene keel on emakeel, kuid tõenäoliselt eksime. Ammu enne seda, kui oskasime suhelda sõnadega, kasutasime oma emaga suhtlemiseks üht teist, ainulaadset keelt, tänu millele võtsid emad meid vastu, kaitsesid ja toitsid juba enne, kui siia ilma sündisime.“

Professor Fazeli analüüsib, millised võiksid olla rakkudevahelise keele struktuur ja komponendid, ning küsib, kuidas võiks selle keele mõistmine meid aidata viljatusprobleemide diagnoosimisel või takistada vähkkasvaja rakkudel kehas ringi liikuda.

Alireza Fazeli töötab TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonnas ja juhib programmist „Horisont 2020“ rahastatavat siirdegenoomika ja personaalmeditsiini projekti. Tema teadustöö põhilised suunad on epigeneetika, kaasasündinud immuunsus, põletik ja rakkudevaheline suhtlus. Fazelil on 20-aastane kogemus valdkonnaülese teadustööga mitmetes Euroopa programmides.

Patofüsioloogia osakonna juhataja Kalju Paju sõnul haakub Fazeli teadustöö tihedalt reproduktiivmeditsiini ja arengubioloogia valdkonnaga. „Juhendades doktorante ja teadureid, viib ta ellu siirdemeditsiini põhiideed – tuua eksperimentaalse meditsiini saavutused kliinilisse rakendusse,“ märkis Paju.

Alireza Fazeli on õppinud Iraanis Teherani Ülikoolis veterinaarmeditsiini ja kaitsnud doktorikraadi 1996. aastal Hollandis Utrechti Ülikoolis.

Peale mainekate teadusajakirjade on Alireza Fazeli oma uurimistöö tulemusi aktiivselt levitanud nii meediaväljaannete kui ka Youtube’i videoklippide ja avalikel näitustel esitatud kunstiteoste kaudu. Tema eesmärk on anda teaduse saavutusi edasi kõikidele arusaadaval moel, eriti selleks, et harida nooremaid põlvkondi ja innustada neid valima akadeemilist karjääri. Professor Fazeli loodab, et tema teadustöö muudab ka tavaliste inimeste igapäevaelu.

Lisainfo: Alireza Fazeli, TÜ kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor, 737 4425, alireza.fazeli [ät] ut.ee

Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul toimub 18. mail 2019 aegade suurim Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek. Eelmisel, 2016. aasta kokkutulekul oli ligi 2500 osalejat, nüüd on eesmärk see arv ületada ja purustada ühiselt Guinnessi rekord.

„Tartu kevadeid ei unusta ka siis, kui ülikooliõpingud jäävad aastakümnete taha. Seetõttu kutsun kõiki meie vilistlasi just kevadel tagasi Tartusse meenutama unustamatut ülikooliaega ja tähistama rahvusülikooli suurt juubeliaastat,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser.

Ülikooliaegseid sõprussidemeid taaselustama ja mööda nostalgilisi linnaradu kulgema oodatakse vilistlasi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Vilistlaspäev avatakse ametlikult TÜ peahoone ees. Päeva vältel toimub Tartus hulk üritusi: ringkäigud ülikooli majades ja linnas, linnaorienteerumine, maleturniirid, mängud ja muud sportlikud ettevõtmised, näitused ja akadeemilised testid. Vilistlastele on avatud õppehooned ja nostalgianurgakesed teada-tuntud paikades.

Veel toimub vilistlaspäeval ühislaulmine ja restaureeritud dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus. Ühiselt on kavas püstitada vilistlaskokkutulekul osalejate Guinnessi rekord, mis praegu on 4268 inimest. Päev lõpeb rongkäigu ja õhtuse kontsertpeoga TÜ spordihoones.

Toomemäel toimuvad ülikooli ja Tartu linna ühised mõttetalgud, et arutleda nii ülikoolipere kui ka linnarahvaga oluliste teemade üle. Mõttetalgutega soovitakse tugevdada vilistlaste sidet ülikooliga ning kaasata vilistlasi aruteludesse ülikooli, Tartu linna ja Eesti ühiskonna tulevikuplaanide ja arengusuundade üle.

Vilistlaste kokkutuleku piletid on müügil alates 3. detsembrist Piletilevis. Lisainfot leiab veebilehelt kokkutulek.utalumni.ee.

Vilistlaste ja ülikooli sidemete tugevdamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik aadressil www.utalumni.ee. Kõik vilistlased on teretulnud sellega liituma.

Lisateave: Liina Laul, turunduse peaspetsialist, 737 6121, liina.laul [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli teadlased hakkasid uurima noorte vaimse tervise seisundi, isiksuseomaduste ja eluviiside seoseid uimastitega. Uurijad soovivad eelkõige teada saada, kuidas mõjutab arenevaid ajusid kanep. Nende hinnangul on see üks peamistest mõnuainetest, mis Eestis noortele suuri probleeme tekitab.

Loe täispikka artiklit ERR Novaatorist.

Tartu Ülikool sai 30. novembril Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tervisevaldkonna võrgustiku EIT Health täisliikmeks ning osaleb ka kahes uues, 5. detsembril väljakuulutatud EIT teadmis- ja innovatsioonikogukondade (KIC) võrgustikus: lisandväärtusega tootmise (Added-Value Manufacturing) ja linnalise liikuvuse (Urban Mobility) võrgustikus. EIT rahastus uutele võrgustikele suureneb järgmise kolme aastaga neljast kuni 80 miljonini aastas.

EIT Healthi täisliikmesus annab TÜ teadlastele ja üliõpilastele lisavõimalusi uute arendusprojektide algatamiseks koostöös Euroopa juhtivate teaduspartnerite ja ettevõtetega.

Lisandväärtusega tootmise ja linnalise liikuvuse võrgustikud loovad 2019. aasta jooksul viis-kuus piirkondlikku innovatsioonikeskust ning juhtimis-, rahastus- ja haridustegevuste mudelid.

TÜ teadusrühmad saavad osaleda koos võrgustiku ettevõtluspartneritega innovatsioonivoorudes, tudengid võimaluse kandideerida üleeuroopalistel äriideede konkurssidel ning õppida KIC ülikoolide ja ettevõtete ühisõppekavade alusel.

Osa välisrahastuse kasvatamise strateegiast

TÜ teadusprorektor Kristjan Vassil rõhutas, et EIT algatustega liitumine on osa ülikooli laiemast strateegiast lõimuda Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipartnerlustega. „Selleks, et suurendada Tartu Ülikooli välisrahastust, on vaja aktiivsemalt osaleda Euroopa partnerlustes. Hiljuti ühines ülikool Euroopa suurandmete väärindamise ühendusega ning plaanis on ühineda ka järgmiste partnerlustega, et avada TÜ teadlastele ja üliõpilastele uusi koostöö- ja rahastusvõimalusi,“ kinnitas Vassil.

EIT Healthi täisliikmesus on aga suur tunnustus Tartu Ülikooli võimekusele pakkuda tervisevaldkonnas unikaalseid lahendusi. „Sellesse võrgustikku pääseda pole lihtne – selleks on vaja demonstreerida ülikooli tugevaid külgi ja selgelt näidata kasu, mida meie osalemine partnerlusele annab“, sõnas Kristjan Vassil.

„Tervisevaldkonnas on Eestil ainulaadne potentsiaal kasutada geenivaramu ja e-riigi terviseregistrite andmeid uute personaalmeditsiini teenuste ja toodete väljatöötamiseks ning kasutada EIT-i abi nende lahenduste skaleerimiseks Euroopa tasemele,“ tõi Vassil ühe näite. Samuti arendab TÜ tehnoloogiainstituut koostöös ettevõttega Philips tehislihaseid ning ellu on viidud ka muid haridus- ja arendusprojekte.

Täisliikmesus võimaldab võtta ette mahukamaid ja keerukamaid projekte ning hõlmata tegevustesse ka teisi TÜ uurimisrühmi.

EIT Healthi infopäev 14. detsembril

EIT Healthi tegevuste tutvustamiseks korraldab Tartu Ülikool 14. detsembril infopäeva, kus tutvustatakse osalusvõimalusi teadlastele, üliõpilastele ja tervisevaldkonna ettevõtetele.

Infopäev toimub Tartus Riia 23 ruumis 105, kus tehakse ülevaade rahastusmeetmetest ja taotlemisreeglitest.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on EL-i eelarvest rahastatud sõltumatu agentuur, mis tugevdab Euroopa konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust suure lisandväärtusega tootmis- ja teenussektorites.

EIT soodustab ettevõtlusvõimekust ja toetab uuenduslikke ideid, luues juhtivaid ettevõtteid, ülikoole ja teaduskeskusi hõlmavaid piirkondlikke teadmis- ja innovatsioonikogukondi (Knowledge and Innovation Communities, KIC). Need rahastavad oma valdkonna uuenduslikke teadus- ja arendusprojekte, hariduskoostööd ning idufirmade loomist.

EIT Healthi võrgustikku kuulub üle 140 teadusasutuse, ettevõtte ja tervishoiuteenuse pakkuja. EIT Healthi missioon on parandada Euroopa inimeste elukvaliteeti ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide jätkusuutlikkust.

Lisateave: Taivo Raud, TÜ grandikeskuse juhataja, 737 6193, 5645 6580, taivo.raud [ät] ut.ee

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee

Bio- ja siirdemeditsiini instituudi nõukogu valis 12. detsembri koosolekul instituudi juhatajaks taas inimese füsioloogia professori Eero Vasara.

Instituudi nõukogu esimehe professor Pärt Petersoni sõnul valis nõukogu Eero Vasara tagasi peaaegu ühehäälselt. „See näitab, et nõukogu usaldab seni instituudi tööd juhtinud Vasarat ja näeb, et tal on instituudi tulevikusuuna kohta selge visioon,“ sõnas Peterson.

Professor Vasara sõnul on instituudi prioriteet tippteadus ning selle elluviimine oleneb suuresti noorte ja motiveeritud inimeste olemasolust. „Kindlasti peame ka edaspidi oluliseks instituudi teadussuundade mitmekesisust, mis on arenenud pikaajalise ja eduka tegevuse tulemusena,“ rääkis Vasar instituudi tulevikule mõeldes. Tema sõnul on plaan kujundada välja instituudi teaduslik katusteema, mis hõlmaks enamiku instituudi teadusrühmadest ja kõnetaks ühiskonda. „Üks võimalus on keskenduda enneaegsele vananemisele, mis on nii üksikisiku kui ka ühiskonna vaatekohast äärmiselt tähtis teema,“ lisas ta.

Vasar rõhutas, et instituudi teadustöösse tuleks senisest rohkem kaasata arstiteaduse üliõpilasi, et aidata noortel andekatel teadlastel liikuda edasi eelkõige akadeemilisel teel. „Peame tagama selle, et meie prekliinilise õppe kvaliteet vastaks ka tulevikus väga nõudlikele rahvusvahelistele tingimustele. Lisaks tuleb meil teha ümberkorraldusi doktoriõppes, et suurendada selle tõhusust ja doktorikraadiga inimeste konkurentsivõimet maailma järeldoktorite seas,“ täpsustas ta. Vasara sõnul on järeldoktorantuuri läbimine tingimata tarvilik selleks, et teadlane oleks oma akadeemilises tegevuses edukas. Ühtlasi tuuakse sel viisil Eestisse teadustöö oskusi ja teadmisi ning teadustööks vajalikke suhteid.

„Tänu valdkonna suurele toetusele oleme arendanud hoogsalt katseloomakeskust. Kui see keskus kiratseb või puudub, ei ole ülikoolis võimalik tõelise arstiteaduskonna olemasolu,“ rääkis Vasar. Tema sõnul on instituut muutunud rahvusvahelisemaks, siin töötavad ja õpivad väga erinevatest rahvustest doktorandid ja tippteadlased, ning see toetab instituudi arengut. „Nanomeditsiini professuuri avamisega selle aasta septembris loodame näha märkimisväärset arengut instituudis ja ülikoolis selles meditsiiniteaduste kõige teravamalt eesliinil olevas harus,“ sõnas Vasar tulevikuplaanidest rääkides.

Professor Vasar on juhtinud alates 1991. aastast Tartu Ülikooli füsioloogia instituuti ning 2016. aastast bio- ja siirdemeditsiini instituuti. Aastal 1992 valiti ta füsioloogia professoriks. Tema uurimistöö peasuunad on ärevusseisundite neurobioloogilised mehhanismid ning transgeense tehnoloogia rakendamine vaimu- ja neurodegeneratiivsete haiguste molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks. Aastal 2010 valiti Eero Vasar Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Professor Vasara tööd on tunnustatud riigi teaduspreemiaga meditsiini alal (2004), Eesti Vabariigi Punase Risti III järgu ordeniga (2001) ja Eesti Teaduste Akadeemia Karl Schlossmanni medaliga (2016).

Instituutide juhid valitakse ülikoolis kolmeks aastaks. Eero Vasara ametiaeg bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhina kestab 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021.

Lisateave: Eero Vasar, akadeemik, bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja, inimese füsioloogia professor, 737 4331, 526 8033eero.vasar [ät] ut.ee (, )

Hambaarstiteaduse instituudi nõukogu valis 12. detsembri koosolekul instituudi juhiks dotsent Ülle Voog-Orase. Uus juht astub ametisse 1. veebruaril 2019, mil lõppeb praeguse juhataja professor Mare Saagi ametiaeg.

Dotsent Ülle Voog-Oras peab juhtimise oluliseks osaks avatust ja koostöömeelsust. „Töö, mida teeme ühtse meeskonnana, annab meie pingutustele lisaväärtuse. Hambaarstiteaduse instituudi inimesed on väga motiveeritud, avatud uutele võimalustele ja koostöövalmid. Seda tunnet toetab meie peagi valmiv ühine unistus – uus hoone,“ kommenteeris ta.

Kui praegu tegutseb instituut väga kitsastes tingimustes, siis 2020. aasta lõpuks valmiv hoone laheneb selle mure. „Eelseisev aeg tulebki pingeline, sest hakkame ruume detailselt planeerima ja sisustama,“ sõnas Voog-Oras.

Arengueesmärkidena näeb Voog-Oras seda, et instituudil peaks olema juhtroll hambaravi erialade arengu suunamisel ja eestvedamisel ning hambaravi valdkonna tervishoiupoliitika kujundamisel Eestis. Samuti soovib ta panna rohkem rõhku instituudi õppe- ja teadusvaldkondade jaoks tänapäevase tehnoloogilise ja materiaalse baasi loomisele, et õpi- ja töökeskkond oleks veelgi motiveerivam.

Muret tunneb Voog-Oras teadustöö vähese rahastamise pärast. „Teadustöö elavdamiseks tuleks intensiivistada koostööd teiste instituutidega koduülikoolis ja väljaspool Eestit ning taotleda ka edaspidi uurimistöö jaoks toetusi,“ leidis ta.

Ülle Voog-Oras on lõpetanud Tartu Ülikooli 1992. aastal. Seejärel oli ta doktoriõppes Rootsis Karolinska Instituudis, kus ta kaitses 2000. aastal litsentsiaadikraadi ja 2003. aastal filosoofidoktori kraadi. Alates 2004. aastast töötab ta õppejõuna Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudis, kus ta alustas assistendina ja jätkas 2006. aastast dotsendina. Aastail 2007 ja 2010 valisid üliõpilased Voog-Orase meditsiiniteaduste valdkonna kümne parima õppejõu hulka. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud alalõua liigese haaratus süsteemsete sidekoe haigustega, peatähelepanu on ta seejuures pööranud valu tekkele ja kudede destruktsioonile. Tema juhendamisel on kaitstud kaks doktori- ja kolm magistritööd. Praegu on ta kolme doktorandi juhendaja.

Instituutide juhid valitakse ülikoolis kolmeks aastaks. Ülle Voog-Orase ametiaeg hambaarstiteaduse instituudi juhina kestab 31. jaanuarini 2022.

Lisateave: Mare Saag, suu- ja hambahaiguste professor, hambaarstiteaduse instituudi juhataja, 515 5540, mare.saag [ät] ut.ee

Tartu Ülikool jõudis Times Higher Educationi (THE) ülikoolide edetabelisse rekordiliselt üheksas valdkonnas üheteistkümnest. Eluteaduste kõrge koht seab TÜ maailma tippülikoolide kõrvale.

Novembri lõpul avaldatud THE maailma ülikoolide valdkondade võrdluses jõudis TÜ edetabelisse pea kõikide valdkondadega, mis tähendab, et nendel teadusaladel ollakse maailmas kõrgel kohal ja Baltimaade kõrghariduse tipus.

TÜ kõige edukam valdkond on eluteadused (ingl life sciences; sh bioloogiaga seotud erialad ning metsandus ja ökoloogia), millega ta on 126–150 parima ülikooli seas. Seejuures paistab TÜ eriti hästi silma artiklite tsiteeritavuse poolest, mis on THE edetabeli järgi ligilähedane Oxfordi Ülikooli tulemusega.

Samuti on oma kohta parandanud humanitaarteadused, mis jõudsid 301.–350. kohalt esimese 251–300 sekka. Esmakordselt on edetabelisse jõudnud ka psühholoogia (301–400), hariduse (301–400) ning äri ja majanduse (251–300) valdkonnad. Arvutiteadused ning sotsiaalteadused paigutuvad maailma parimate ülikoolide pingereas 251.–300., meditsiin 301.–400. ning loodus ja keskkonnateadused 401.–500. kohale.

„Kõrged edetabelikohad meie peamistes teadusvaldkondades on Tartu Ülikoolile suur tunnustus. Ehkki koht edetabelis pole meile eesmärk iseeneses, on see siiski väline hinnang, et valitud pikaajaline strateegia toimib õiges suunas,“ sõnas teadusprorektor Kristjan Vassil. „Eluteaduste kõrge koht pingereas ja võrreldavus maailma tippülikoolidega on tähelepanuväärne saavutus, mis inspireerib ka teiste valdkondade teadlasi,“ lisas ta.

THE maailma ülikoolide kvaliteediedetabelid avaldatakse igal sügisel. Edetabel koostatakse eri osakaaluga tulemusnäitajate põhjal, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadusuuringuid, avaldatud teadusartiklite tsiteeritavust, rahvusvahelisust ja teadmiste ülikoolivälist rakendamist.

Septembri lõpul avaldatud pingereas jäi TÜ üldine koht vahemikku 301–350 ehk THE järgi on TÜ maailma kõrgeimalt hinnatud ülikoolide 1,25% seas.

Lisainfo: Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Neljapäeval, 20. detsembril on kõik huvilised oodatud raamatu „Eesti ravimtaimed“ esitlusele. Ain Raali, Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste teos annab võimaluse teha lähemat tutvust Eesti armastatuimate ravimtaimedega ja sisaldab retsepte, mis tuginevad uusimatele teadusuuringutele.

Esitlus toimub kell 15.15 Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis Nooruse 1–707.

„Eesti ravimtaimede“ ühe autori, Tartu Ülikooli farmakognoosia professori Ain Raali sõnul sai raamatusse valitud 80 praegu Eesti rahva seas kõige kasutatavamat ravimtaime.

Raamatus on täpsed liigikirjeldused ja tõetruud joonistused, taimede rahvapärased nimed ja huvitavad rahvameditsiinis kasutamise viisid. Samuti on selles tänapäevane tõenduspõhine teave taimede keemilise koostise, toimete, kasutusvõimaluste ja võimalike ohtude kohta ning retseptid nende kasutamiseks.

Ravimtaimed valiti mitme küsitluse põhjal, samuti analüüsiti selleks varasemate ravimtaimeraamatute sisu, tänapäeva rahvusvahelisi ravimtaimeraamatuid ja Euroopa Ravimiameti hinnanguid. „Need on Eestis kõige enam kasutatavad taimed, kuid nad ei pruugi sobida sugugi igale inimesele. Kindlasti tuleb lugeda ka vastunäidustusi ja ravimtaimede koostoimet ravimitega,“ selgitas Ain Raal.

„Enamiku ravimtaimede keemiline koostis on tänapäeval põhjalikult läbi uuritud ning tuntakse kümneid ja isegi sadu konkreetse droogi koostisaineid. Selles raamatus on välja toodud vaid kõige tähtsamad neist, lähtudes farmakognostilisest klassifikatsioonisüsteemist, kuhu need koostisained bioloogiliselt aktiivsete ainete rühmadena on paigutatud,“ märkis Raal.

Autorid Ain Raal ja Kristel Vilbaste püüavad esitlusel vastata muu hulgas küsimusele, mida nad seda raamatut kirjutades ise uut teada said.

Raamat on omamoodi jätk Johannes Tammeoru, Oskar Koogi ja Gustav Vilbaste viies trükis ilmunud ülimenukale raamatule „Eesti NSV ravimtaimed“, kuid sisaldab täiesti uut teavet. Teos on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.

Lisateave: Ain Raal, farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor, 737 5288, 502 7574, ain.raal [ät] ut.ee

Teate edastas: Made Laas, TÜ pressiesindaja, 737 5681, made.laas [ät] ut.ee