Kõik huvilised on oodatud kirurgia professor Urmas Lepneri inauguratsiooniloengule „Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon – lihasööjabakteri haigus“ neljapäeval, 18. oktoobril 2018 kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.

Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon, mida meedias kajastatakse sageli kui lihasööjabakteri haigust, on üks raskemaid haigusprotsesse, millega arstid ja kirurgid kokku puutuvad. Tavaliselt põhjustavad seda toksiine produtseerivad bakterid. Haigust iseloomustab väga kiire progresseerumine koos pehmete kudede hävimisega ja raskematel juhtudel lõpeb see patsiendile jäseme kaotuse või isegi surmaga.

Inauguratsiooniloengul saab ülevaate selle harva esineva, kuid suurt suremust põhjustava haiguse epidemioloogiast, riskiteguritest, patofüsioloogiast, diagnostikast ja raviaspektidest.

Urmas Lepner on lõpetanud Tartu Ülikooli 1980. aastal. Pärast aspirantuuriõpinguid Tartus kaitses ta 1986. aastal väitekirja teemal „Kordusoperatsioonid aordi-niudearteritel ja reie-põlveõndla arteritel“ ning sai meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi kirurgia erialal. Urmas Lepner on läbinud kõik akadeemilise karjääri astmed assistendist (1986) ja vanemassistendist (1992) kuni dotsendini (1997). 2017. aastal valiti ta Tartu Ülikooli kirurgia professoriks. Ta on teinud kliinilisi teadusuuringuid üld- ja veresoontekirurgia valdkonnas ning tal on pikaaegne praktilise kirurgi kogemus. Urmas Lepner on Tartu Ülikooli ja TÜ kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja ning Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna residentuuriprodekaan.

Lisateave:
Urmas Lepner, kirurgia professor, urmas.lepner [ät] ut.ee, 731 8201

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond tähistab 11. ja 12. oktoobril kahe konverentsi ja piduliku vastuvõtuga arstiteaduskonna 386. aastapäeva.

Aastapäevasündmused algavad 11. oktoobril Biomeedikumis toimuva teaduskonverentsiga, kus valdkonna teadurid, õppejõud, doktorandid ja üliõpilased tutvustavad viimase aasta teadusuuringute tulemusi.

Meditsiiniteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti Kristina Hermanni sõnul esitati sel aastal konverentsile rekordarv teese. „Esitlemisele tuleb 21 suulist ja 92 stendiettekannet. Seega saab konverentsilt väga hea ülevaate, milliste põnevate uurimisteemadega meditsiiniteaduste valdkonna teadlased praegu tegelevad,“ kinnitas Hermann.

Konverentsi avab emeriitprofessor Agu Tamm akadeemilise loenguga „Mikrobioota – inimese vältimatu partner“. Stendiettekandeid on võimalik näha Biomeedikumi Schmidti keskuses.

12. oktoobril võetakse TÜ kliinikumis toimuval teemakonverentsil «Tervisevaldkonna teaduse ja innovatsiooni strateegia hetkeseis ja tulevik» vaatluse alla Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 praegune seis ja tulevikuvaated.

Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel ning Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli aktiivsel osalemisel valminud strateegias on muu hulgas kirjas tulevikuvisioon vajalike terviseuuringute korraldamiseks ja rahastamiseks.

„Arstiteadlased tunnevad muret, et strateegiat ei ole tegelikkuses ellu viima asutud. Samuti ei ole saavutatud strateegia elluviimiseks ette nähtud rahastamise märkimisväärset kasvu,“ põhjendas meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember teemavalikut.

Konverentsi avaloengus räägib bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Eero Vasar Eesti meditsiiniteadusest rahvusvahelises teadusruumis. Strateegia elluviimist kommenteerivad Sotsiaalministeeriumi ning Eesti suurimate haiglate esindajad. Tervishoiusüsteemi tähtsaimatest arendustegevustest räägib Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Aastapäevapidustused lõpetab 12. oktoobri õhtul toimuv dekaani vastuvõtt, kus antakse üle arstiteaduskonna medalid ja stipendiumid, tunnustatakse teaduskonverentsi parimaid ning allkirjastatakse Apotheka farmaatsiaõppe ja teaduse arendusfondi statuut. Taaselustatakse ka vana traditsioon – dekaani vastuvõtul antakse pidulikult üle möödunud õppeaasta suvel lõpetanud arstide-residentide lõputunnistused.

Sel aastal pälvivad arstiteaduskonna medali Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi naha- ja suguhaiguste dotsent Sirje Kaur ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees aastatel 2002-2018 Urmas Siigur.

Arstiteaduskonna aastapäeva programm on meditsiiniteaduste valdkonna kodulehel.

Lisateave:
Margus Lember, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, 5331 8600, margus.lember [ät] ut.ee

19.–21. oktoobrini toimub Tartus rahvusvaheline NASA häkaton Space Apps Challenge, mida peetakse mitmes maailma paigas korraga.

Ürituse eesmärk on tuua kokku eri valdkondade inimesed ja ideed, et lahendada avaandmete abil ühiskonna jaoks olulisi probleeme. Üritus põhineb kodanikualgatusel ja on osalejatele tasuta. Töökeel on inglise keel.

Osalema on oodatud on kõik, kes on huvitatud kaugseireandmetest ja kosmosetehnoloogiast ning kes soovivad töötada koos inimestega paljudelt erialadelt nii ülikoolist kui ka mujalt. Teemaks ei ole ainult äpid ning osalejad ei pea oskama programmeerida. Häkatonil on abiks iga oskus, teadmine ja idee.

Ürituse lisateave ja registreerimine on veebilehel https://spaceapps2018.ut.ee. Häkatoni korraldavad TÜ geograafia osakond, arvutiteaduste instituut, Tartu observatoorium ja klubi EGEA-Tartu. Üritust toetavad AS CGI Eesti, Cybernetica AS, OÜ Positium LBS, Tartu Teaduspark ja AS Datel.

Lisateave: Evelyn Uuemaa, TÜ geoinformaatika vanemteadur, 737 5827, evelyn.uuemaa [ät] ut.ee

Arstiteaduskonna 386. aastapäeva raames toimunud dekaani vastuvõtul 12. oktoobril V konverentsikeskuses kuulutati välja arstiteaduskonna medali saajad, autasustati teaduskonverentsi parimaid ja anti üle Marika Mikelsaare stipendium.

Sel aastal pälvisid arstiteaduskonna medalid TÜ kliinilise meditsiini instituudi naha- ja suguhaiguste dotsent Sirje Kaur ning SA TÜ Kliinikumi juhatuse esimees aastatel 2002-2018 Urmas Siigur. Kauri tunnustati pühendunud töö eest dermatoveneroloogia eriala õppe- ja teadustöö arendamisel. Siigurile avaldati tunnustust pikaajalise ja südamega tehtud töö eest TÜ kliinikumi ja ülikooli koostöö arendamisel ning ühiste eesmärkide täitmisel.

Professor Marika Mikelsaare üliõpilasteaduse tunnustamise stipendiumi pälvis TÜ hambaarstiteaduse instituudi suu- ja hambahaiguste assistent ja doktorant Veiko Vengerfeldt.

Teaduskonverentsi parimate auhinnad anti välja kuues kategoorias:

• parim doktorantide suuline ettekanne – Kristina Kiisholts (TÜ tehnika ja tehnoloogia eriaala doktorant);
• parim üliõpilaste suuline ettekanne – Britt Ingeborg Loomägi (TÜ proviisori eriala üliõpilane); 
• parim arstide, arst-residentide ja teadurite suuline ettekanne– Jaanus Harro (TÜ psühholoogia instituudi psühhofüsioloogia professor ja neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja);
• parim doktorantide stendiettekanne – Triin Kikas (TÜ arstiteaduse eriala doktorant);
• parim üliõpilaste stendiettekanne – Stella Sulaoja (TÜ proviisori eriala üliõpilane);
• parim arstide, arst-residentide ja teadurite stendiettekanne – Liina Tserel (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarimmunoloogia teadur).

TÜ kliinikumi teadustöö preemia parima kliinilise suunitlusega teadustöö eest pälvis TÜ arstiteaduse eriala doktorant, Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ja neuroloog Toomas Toomsoo.

Kõikide teaduskonverentside teesidega on võimalik tutvuda Eesti Arsti erinumbris.

Samuti autasustati ajakirja Eesti Arst ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi artiklikonkursi „Minu esimene publikatsioon“ parimaid. Esimese koha pälvis Hanna Kadri Metsvaht artikli „Kerge biliaarse pankreatiidi nüüdisaegne käsitlus“ eest, teise koha Reile Juhanson artikli „Hemolüütilis-ureemiline sündroom“ eest ning kolmanda Markus Mieskolainen artikli „Immunotherapeutic approaches for glioblastoma multiforme: A new hope? Review“ eest.

Vaata fotosid dekaani vastuvõtust UTTVst.

Lisainfo: 
Margus Lember
TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekaan
5331 8600
margus.lember [ät] ut.ee

Reedel, 12. oktoobril allkirjastati Apotheka farmaatsiaõppe ja teaduse arendusfondi statuut, mille järgi toetab Apotheka farmaatsiaõppe- ja teaduse arendusfond Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi üliõpilaste praktilist õppe- ja teadustööd 5000 euroga aastas.

TÜ farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal tõdes, et tervitab stipendiumi loomist suure rõõmuga, kuna see tihendab akadeemilise ja praktilise farmaatsia koostööd. „Stipendium aitab ühelt poolt üliõpilasel oma töös süvitsi minna, kuid teisalt annab ka vajaliku tunnustuse, et tema töö on ühiskonnale vajalik,“ sõnas ta. „Samuti olen instituudi juhina tänulik, et saame stipendiumiga toetada külalisõppejõude.“

„Näeme oma igapäevatöös, kuidas proviisori roll ja teadmised inimese tervise hoidmisel aina kasvavad,“ rääkis Apotheka juhatuse liige Marika Pensa. „Seetõttu otsustasime anda ka omalt poolt panuse ning toetada Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi üliõpilaste, doktorantide ja teadlaste praktilise farmaatsia alast õppe- ja teadustööd.“

Stipendiumifondist jagatakse neli erinevat toetust: 1000 eurot proviisoriõppe üliõpilaste ja doktorantide uurimistöö toetuseks, 1000 eurot farmaatsia erialakonverentsidel osalemiseks, 2000 eurot külalisõppejõudude kaasamiseks proviisoriõppes ning proviisorite ja farmatseutide täiendõppes ning 1000 eurot  teadusartikli avaldamiseks.

Stipendiumeid on võimalik taotleda kogu õppeaasta jooksul, erandiks on proviisoriõppe üliõpilaste ja doktorantide uurimistööde toetus, mida on võimalik taotleda ühe kuu jooksul pärast uurimistöö kaitsmist. Stipendiumi taotleja peab esitama TÜ sihtasutuse juhatusele elektroonilise taotluse sihtasutuse kodulehel, mis sisaldab andmeid taotleja kohta ning motivatsioonikirja.

Lisateave:
Ain Raal, TÜ farmaatsia instituudi juhataja, 5027574, ain.raal [ät] ut.ee
Marika Pensa, Apotheka juhatuse liige, 506 3549, marika [ät] apotheka.ee

Neljapäeval, 18. oktoobril kell 16.15 toimub ülikooli muuseumi valges saalis Tartu Ülikooli kirurgia professori Urmas Lepneri inauguratsiooniloeng „Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon – lihasööjabakteri haigus“.

Urmas Lepner on Tartu Ülikooli ja TÜ kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja ning TÜ meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprodekaan. 2017. aastal valiti ta TÜ kirurgia professoriks. Inauguratsiooniloengul räägib Lepner nekrotiseerivast pehmekoe infektsioonist, mida meedias kajastatakse sageli kui lihasööjabakteri haigust. See on üks raskemaid haigusprotsesse, millega arstid ja kirurgid kokku puutuvad. Tavaliselt põhjustavad seda toksiine produtseerivad bakterid.

Haigust iseloomustab väga kiire progresseerumine koos pehmete kudede hävimisega ja raskematel juhtudel lõpeb see patsiendile jäseme kaotuse või isegi surmaga. Inauguratsiooniloengul saab ülevaate selle harva esineva, kuid suurt suremust põhjustava haiguse epidemioloogiast, riskiteguritest, patofüsioloogiast, diagnostikast ja raviaspektidest.

Urmas Lepner on lõpetanud 1980. aastal Tartu Ülikooli. Pärast aspirantuuriõpinguid Tartus kaitses ta 1986. aastal väitekirja teemal „Kordusoperatsioonid aordi-niudearteritel ja reie-põlveõndla arteritel“ ning sai meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi kirurgia erialal.

Lepner on läbinud kõik akadeemilise karjääri astmed assistendist (1986) ja vanemassistendist (1992) kuni dotsendini (1997). Ta on teinud kliinilisi teadusuuringuid üld- ja veresoontekirurgia valdkonnas ning tal on pikaaegne praktilise kirurgi kogemus.

Inauguratsiooniloengust toimub veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave: Urmas Lepner, TÜ kirurgia professor, 5331 8201, urmas.lepner [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8% Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.

Geenidel on oluline roll selles, kuidas ravimid mõjutavad meie organismi. Ravimite tavapärasest kiirem või aeglasem lagundamine võib põhjustada ebapiisavat raviefekti või tõsiseid kõrvaltoimeid. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus osalenud geenidoonorite geeniandmetest selgus, et 99,8% inimestel tuleks mõne ravimi annust muuta.

„Seni on selle teabe rakendamine meditsiinis takerdunud selle taha, et pole selgeid soovitusi ega meetodeid, mis võimaldaksid inimeste geneetilist informatsiooni automaatselt tõlgendada ravimite annustamise soovitustena. Nüüd oleme välja arendanud bioinformaatilise tööriista, mis just seda geeniandmete põhjal teeb,“ ütles artikli üks autoritest, Tartu Ülikooli doktorant Sulev Reisberg. „On hämmastav, kui paljude inimeste puhul leidsime ravimi toimet mõjutavaid geenivariante.“

„Rahvusvahelised uuringud on näidanud ühe geeni või ravimi kaupa, et teatud geeniinfo kasutamise korral on võimalik vähendada ravimite kõrvaltoimeid,“ rääkis uuringu juht, Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani. „Võtsime kõik publitseeritud ja valideeritud seosed ning hindasime geenidoonorite andmete põhjal, kellele neist suure tõenäosusega ei sobi standardannused ning kes vajaksid seetõttu annuse kohandamist. Loodame, et sellise info kasutamine ravimite väljakirjutamisel suurendab inimeste usaldust arsti määratud ravimite võtmisel ja vähendab hirmu kõrvaltoimete pärast.“

Artikkel valmis Tartu Ülikooli ning ettevõtete STACC ja Quretec koostöös ja see avaldati kirjastuskontserni Nature Publishing Group kuuluvas mainekas teadusajakirjas Genetics in Medicine.

Juba praegu annab Geenivaramu varem liitunud geenidoonoritele tagasisidet kuni 28 ravimi toimeaine osas ning koos teiste osapooltega töötatakse aktiivselt selle nimel, et  see informatsioon oleks edaspidi osa Eesti meditiinisüsteemist.

Aasta lõpuni kestab uute geenidoonorite kogumise kampaania, mille käigus on huvilistel võimalik hakata geenidoonoriks ning anda hindamatu panus tulevaste teadusuuringute ja avastuste heaks.

Rohkem infot on veebilehel www.geenidoonor.ee.

Lisateave:

Sulev Reisberg, TÜ arvutiteaduse instituudi doktorant, 524 8123, sulev.reisberg [ät] ut.ee
Lili Milani, TÜ genoomika instituudi juhtivteadur, lili.milani [ät] ut.ee
Annely Allik, Tartu Ülikooli genoomika instituudi teabejuht, 502 9970, annely.allik [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli konsortsium alustas rinnavähi personaliseeritud sõeluuringu pilootprojekti raames patsientide konsulteerimist.

Kutsed projektis osalemiseks saavad üle tuhande Eesti Geenivaramu geenidoonori, kes on geeniandmete alusel välja valitud projektis osalevate teadlaste ja arstide poolt. Peale kutse saamist on võimalik registreeruda kliinikumi onkoloogi või meditsiinigeneetiku vastuvõtule. Peatselt hakatakse patsiente vastu võtma ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Rinnavähi pilootprojekti eesmärgiks on uurida ja rakendada personaalset geneetilist eelsoodumust arvestav mudel rinnavähi õigeaegseks avastamiseks ja ka vältimiseks. Praegune mammograafia sõeluuring kaasab Eestis naisi vanuses 50–69 eluaastat, kuid teadusuuringutest on teada, et osadel naistel esineb oluliselt kõrgem haigestumisrisk selle vanusegrupi väliselt või on vajalikud lisaks täiendavad meetmed haiguse avastamiseks ja vältimiseks.

Uuringu juhi TÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsendi ja TÜ kliinikumi vähikeskuse onkoloogi Peeter Padriku sõnul testitakse rakendusuuringuna rinnavähi näitel, kuidas olemasolevat geneetilist info kasutada rahvatervise meetmetes sagedaste ja oluliste haiguste efektiivsemaks avastamiseks ja vältimiseks personaliseeritud riske arvestades. „Me kasutame sealjuures nii seni teada olevaid haigusriski kandvate üksikgeenide muutusi kui ka maailma kliinilises kasutuses täiesti uuenduslikuna paljude geenide väikseid muutusi summeerivat nn polügeenset riskiskoori. Just polügeensed riskiskoorid on kliinilises praktikas veel kasutusele võtmata, ent omavad suurt potentsiaali haigusriskide täpsemaks määratlemiseks. Samuti näeme tervishoiusüsteemis vajadust geenivaramu andmete põhjal haigusriski kandvate üksikgeenidega isikute laialdasemaks jälgimiseks,“ selgitab dr Padrik.

„Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“ viiakse läbi aastatel 2018–2020. Südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuse pilootprojekti kliiniline osa algab jaanuaris 2019. See on suurim personaalmeditsiini uuring, mida on seni Eesti tervishoiusüsteemis läbi viidud ja millel on selge praktiline eesmärk – uurida, kuidas kasutada parimal viisil geeniandmeid laialdasemalt. Uuringu läbiviimiseks loodud konsortsiumis estPerMed I osalevad Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Tartu Ülikooli peremeditsiini- ja rahvatervise instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituut. Uuring kuulub sotsiaalministeeriumi personaalmeditsiini rakendusprojektide hulka ning seda finantseeritakse Eesti Teadusagentuuri poolt Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi RITA vahenditest.

Lisateave:
Peeter Padrik
TÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsent, TÜ kliinikumi vähikeskuse onkoloog
731 9800
peeter.padrik [ät] kliinikum.ee

Krista Kruuv-Käo
Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht
501 5271
krista.kruuv-kao [ät] kliinikum.ee

Oktoobris koolitas Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kirurgiliste haiguste professor ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige ülemarst Peep Talving Hiina Rahvavabariigis Shenzheni Ülikooli Nanshani Haiglas kirurge, viies Hiina arstideni kõrgetasemelise kirurgilise traumakäsitluse koolituse ASSET, kirjutas regionaalhaigla enda kodulehel.

Eesti ASSET-i kursuse juht professor Peep Talving aitas Hiinas süsteemselt panna aluse ASSET-i koolitustele. Shenzheni Ülikooli Nanshani Haiglas korraldati seekord kolm kursust, millest võtsid osa kirurgid nii Pekingist kui ka Shenzheni piirkonnast. Kursuse tulemusena koolitati välja terve kohalik meeskond, kes jätkab ASSET-i koolituste andmist Hiinas.

„Võiks öelda, et tegime ajalugu. Olla 1,3-miljardilise rahvastikuga Hiina riigi tervishoiule abiks ASSET-i kursuse käivitamisprotsessis siit väiksest 1,3 miljoni elanikuga Eestist, on väga tähendusrikas,“ ütles Talving.

"Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma" (ASSET) on Ameerika Kirurgide Liidu kursus kirurgidele, kellel erialaselt peavad olema väga head oskused eksponeerida suuri veresooni traumaatiliste vigastuste ravis. Kursus juurutati Eestis 2018. aasta jaanuaris professor Talvingu juhtimisel koostöös Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Ameerika Kirurgide Liiduga.

Lisainfo: 
Peep Talving, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi kirurgiliste haiguste professor, 5855 1603, peep.talving [ät] ut.ee

Tänasest, 23. oktoobrist on Biomeedikumis Schmidti keskuses avatud Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Parem hoida kui oiata. Tervishoiuplakatid Tartu Ülikooli muuseumi kogudest“.

Näitusele on koondatud vana aja hõngulised eesti- ja venekeelsed terviseplakatid, mis puudutavad nii laste saamist, tervete laste kasvatamist kui ka eugeenikat. Eugeenika on ühiskonnale kasulikus peetavate pärilike omaduste edasikandumise soodustamine oma järeltulijatele.

2015. aastal valminud näituse kuraator on meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi meditsiiniajaloo assistent Ken Kalling. Projektijuht on Terje Lõbu ja kunstnik Margot Sakson. Näitus on valminud koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Näitus on Biomeedikumis (Ravila 19, Tartu) avatud 2019. aasta juuni lõpuni.

Kolmapäeval, 31. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson ülikooli peahoone aulas inauguratsiooniloengu „Liigese endoproteesimine – sajandi operatsioon“.

Kuigi tänapäeval on liigese endoproteeside elumus väga hea (kõigist esmasena paigaldatud proteesidest on kümne aasta pärast paigas 95–97%), on siiski uurimist vajavaid probleeme. Peamised neist on endoproteeside loksuma hakkamine luu sees ja põletikud. Viimase aja uurimisteema on endoproteesi materjalide taluvus ning sellest ja patsiendi põhihaigusest tulenevad kõrvaltoimed. Need aspektid tulevad arutusele ka professor Aare Märtsoni inauguratsiooniloengus.

Skeleti, liigeste ja luude haigused on väga levinud. Paljudel perearstidel on vastuvõtusageduse poolest esimesel kohal luu- ja liigesehaigustega patsiendid. Ühe USA uurimuse kohaselt on neid isegi kuni 50% juhtudest.

1990. aastate algul oli Eestis ligi 500 liiklussurma aastas ja seega oli väga palju ka liiklusõnnetustes vigastada saanuid, kes vajasid trauma tõttu operatsiooni. Praeguseks on need arvud kümme korda väiksemad, kuid traumatoloogiaosakondade töökoormus ei ole vähenenud.

Palju on vanemaealiste patsientide puusapiirkonna luumurde, mis on tingitud luuhaprusest. Neil puhkudel on vaja endoproteesi. Ka osteoartroos ja elustiiliga seotud vigastused ning ülekoormussündroomid annavad endast märku üha rohkem.

Endoproteesimine parandab inimese toimetulekut ja rahulolu märkimisväärselt. Tunduvalt mahukamad operatsioonid on luukasvajate ja liigeste kordusendoproteesimised. Liigeste endoproteesimise operatsioonide järjekorrad on Eestis kahe aasta pikkused.

Aare Märtson kaitses meditsiinidoktori kraadi 2006. aastal Tartu Ülikoolis väitekirjaga „Alajäseme pikendamine: luuregeneratsiooni eksperimentaalsed uuringud ja kliinilised kaugtulemused‟. Alates 2007. aastast on ta olnud TÜ kliinikumi ning TÜ kliinilise meditsiini instituudi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja. Alates 2015. aastast on Märtson ka külalisprofessor Vietnami Hue Ülikoolis.

Professor Märtsoni teadustöö on olnud seotud skeleti kaasasündinud ja omandatud deformatsioonide ja haiguste, luu ainevahetuse ning kasvajaliste haiguste diagnostika ja raviga. Tema teaduspublikatsioonide üldarv on üle 200, kusjuures neljandik neist on ilmunud eelretsenseeritud ajakirjades.

Märtson on paljude erialaseltside liige. Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi juhatuse liikme ja esimehe ameti kõrval oli ta aastatel 2008–2014 Põhjamaade Ortopeedide Föderatsiooni juhatuse liige, sealhulgas kaks viimast aastat president. Alates 2011. aastast on Märtson Euroopa Eriarstide Ühenduse (UEMS) Euroopa eksamikomisjoni liige. Alates 2015. aastast kuulub ta Euroopa Traumatoloogide ja Ortopeedide Föderatsiooni baasteaduste rühma ning 2017. aastal sai selle juhiks ja föderatsiooni juhatuse liikmeks.

Inauguratsiooniloengust toimub veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave: Aare Märtson, TÜ traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja, ortopeedia professor, 731 8280, aare.martson [ät] ut.ee

Kolmapäeval, 31. oktoobril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses liikumisfoorum „Milline koolihoov kutsub liikuma?“, kus mõtestatakse ühiselt ümber koolihoovide ülesanded eesmärgiga tulla toime istuva eluviisi ja teiste 21. sajandi väljakutsetega.

Foorumil lõimitakse Eesti koolide kogemused õuealade rajamisel ja igapäevasel kasutamisel arhitektide uuenduslike soovituste ning värskete rahvusvaheliste teadusuuringutega. Lahendusi aitab käegakatsutavaks muuta suur õuevahendite mess.

Tartu Ülikooli liikumislabor korraldab liikumisfoorumi juba kuuendat korda, pöörates sel korral pilgu koolihoovidele ja õpilastele. „Uuringud on näidanud, et õu ei ole Eesti laste ja noorte jaoks enam loomulik keskkond, kus aega veeta. Samas on aktiivsel õuesviibimisel kohene soodne mõju nende tervisele ja heaolule,“ põhjendas liikumislabori juhataja Merike Kull foorumi teemavalikut.

Liikumisfoorumil pakutakse lahendusena välja õuealade ümbermõtestamine ja nende võimaluste parem ärakasutamine. „Lähtume sellest, et hästi kujundatud koolihoovid toetavad õpilaste tegutsemist, heaolu ja tervist nii koolipäeva ajal kui ka pärast seda,“ sõnas Kull.

 Foorumi teemadering on lai ja rakenduslik. Arutletakse selle üle, kuidas

• luua koolimajade ümbrusse paremaid liikumis-, õppe-, mängu- ja tegutsemisvõimalusi, mis arvestaksid nii poiste kui ka tüdrukute vajadusi;
• tegutseda piiratud eelarvest ja kooli asukohast sõltumata;
• võtta kasutusele aastaringsed õuevahetunnid;
• ületada kõige sagedasemad takistused koolihoovide igapäevasel kasutamisel.

Liikumisfoorum on liikumisharrastusi edendavate Eesti haridusasutuste juhtide ja õpetajate kokkusaamiskoht, kuid seal osalevad ka arhitektid ja teised praktikud ning omavalitsus- ja riigiametnikud.

Liikumislabor tegeleb teaduspõhiste sekkumisprogrammidega, mille abil soodustada Eesti inimeste liikumisaktiivsust. Liikumislabori algatatud programmiga „Liikuma kutsuv kool“ on praeguseks seotud 40 kooli ja 18 000 last üle Eesti.

Lisateave:
Leene Korp, Tartu Ülikooli liikumislabori kommunikatsioonijuht, 504 6403, leene.korp [ät] ut.ee

 Neljapäeval, 1. novembril avatakse TÜ raamatukogu kolmanda korruse lugemissaalid, fonoteek, individuaalkabiinid ja puhkeala ning uus avahoidla esimesel korrusel. 

„Kuigi raamatukogu remondi lõpptähtaeg oli alles 2019. aasta algul, oleme väga rahul, et ehitajad lõpetasid renoveerimise juba augusti lõpus,“ lausus TÜ raamatukogu direktori kt Liisi Lembinen. „Nii saame raamatukogu täielikult avada varem, kui aasta tagasi julgesime loota.“

Septembris ja oktoobris koliti kolmandale korrusele mööbel ning riiulitele raamatud. Nüüd on kõik raamatukogu avalikuks kasutuseks mõeldud ruumid valmis.

Esimesel korrusel asub alates neljapäevast avahoidla, kuhu saab minna iga lugeja. „Siin saab ESTERist leitud kohaviida järgi igaüks vajalikud raamatud üles otsida,“ rääkis Lembinen. Ta lisas, et avahoidla on raamatute leidmiseks põhjalikult viidastatud. Kuna avahoidla on lugejatele täiesti uus ala, teevad raamatukogu töötajad 1. novembril kell 11 ja 13 seal ekskursioone, kuhu on oodatud kõik tudengid ja ülikooli töötajad.

Kolmanda korruse puhkealal saab nii diivanitel lõõgastuda kui ka aktiivselt puhata. Selleks on eraldi ruumis jõusaalist paljudele tuttavad masinad: velotrenažöör, sõudeergomeeter, ellips ja jooksulint, samuti hantlid ja matid. Puhkeala juures on ruum, kus saab süüa kaasavõetud toitu.

Remondi käigus renoveeriti ka teadlaste ja doktorantide seas väga menukad individuaalkabiinid, mida on nüüd kokku 56. „Need ruumid on endiselt väga nõutud,“ tõdes Lembinen. Täpsemat infot individuaaltööruumide kohta saab raamatukogu kodulehelt.

Kuigi maa-alustes hoidlates on remont lõppenud, läheb veel mõni kuu aega, kuni kõik kogud on paigutatud oma kohale. Seetõttu on kuni märtsi lõpuni vanemad kogud lugejatele osaliselt kättesaamatud.

Lisateave: Herdis Olmaru, TÜ raamatukogu kommunikatsioonijuht, 737 5749, herdis.olmaru [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane Karina Luik uuris Eesti rasedaid ja leidis, et rasedusaegne aneemia seondub mitmete rasedustüsistustega. Tema uuring näitab, et rauapreparaatide tarvitamine aitab tüsistuse tekkeriski vähendada, kuid ravist on kasu vaid neil rasedatel, kellel on aneemia. Kui aneemiat ei ole, siis rauapreparaatide tarvitamine loodetud tulu ei too.

Raseduse ajal suureneb naise veremaht ligikaudu 40% ja intensiivseks vereloomeks on vaja tavapärasest enam rauda. Vastasel juhul võib kujuneda rauavaegusaneemia ehk punaliblide vähesus veres, mis on üks levinuimaid rasedusaegseid probleeme. Rasedusaegne aneemia seondub mitme rasedustüsistuse tekkeriskiga.

Üliõpilane Karina Luik ja tema juhedaja Kristiina Rull TÜ Kliinikumi naistekliinikust hindasid aneemia levimust rasedate hulgas ja aneemia seost erinevate rasedustüsistustega. Lisaks analüüsisid nad rasedate rauapreparaatide tarvitamist ning selle seost rasedustüsistustega.

Loe artiklit Novaatorist. 

Kõik meditsiiniteaduste valdkonna tudengid on oodatud välismaal õppimise infotundi esmaspäeval, 19. novembril kell 16.00.  

Infotunnis jagavad kasulikku infot ülikooli üliõpilasvahetuse koordinaatorid ja enda kogemustest räägivad tudengid, kes juba välismaal vahetusüliõpilasena või praktikal käinud.

Ajakava:

16.00-16.05 Avasõnad – meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan professor Anti Kalda
16.05-16.30 Erasmus+ Euroopa-sisene õpiränne – Erasmuse programmi üliõpilasvahetuse koordinaator Jaanika Haljasmäe
16.30-16.50 Erasmus+ Euroopa-sisene praktika – välispraktika ja üliõpilasvahetuse koordinaator Piret Saluveer
16.50-17.15 Üliõpilasvahetus TÜ partnerülikoolidega ja ISEP programmi õpiränne – üliõpilasvahetuse koordinaator Piret Maiste

17.15-17.30 Soojad joogid ja maitsev amps

17.30-18.00 Kogemusi jagavad ja küsimustele vastavad õppekorralduse spetsialistid ja väliskogemusega üliõpilased

I rühm: arstiteadus, hambaarstiteadus, proviisor, rahvatervishoid, õendusteadus  (Schmidti keskuse ruum 0088/89)
17.30-17.35 Kasulikke näpunäiteid jagab õppekorralduse spetsialist Kadri Veeperv
17.35-17.50 Viienda kursuse arstiteaduse eriala õpilane Johanna Nisu räägib õppimisest Masaryki Ülikoolis Tšehhis
17.50-18.05 EAÜS välisvahetuse töögrupi juht Elina Osi tutvustab kliinilist välisvahetust

II rühm: füsioteraapia, kehaline kasvatus ja sport (Schmidti keskuse ruum 0092)
17.30-17.35 Kasulikke näpunäiteid jagab spetsialist Mare Vene
17.35-17.50 Füsioteraapia eriala vilistlane Aira Lõhmus räägib praktikast Hispaanias Pontificia Comillas Ülikoolis
17.50-18.05 Füsioteraapia eriala vilistlane Hedi Kähär räägib praktikast Suurbritannias Guy´s and St Thomas´NHS Foundation Trust-i juures

Palume huvilistel ennast registreerimisvormi kaudu kirja panna hiljemalt 15. novembril. Infotund toimub Biomeedikumis Schmidti keskuse ruumis 0088/89 (Ravila 19, Tartu).

Lisainfot välismaal õppimise ja praktika sooritamise kohta leiab TÜ rahvusvahelise õpirände keskuse kodulehelt.

Täna algas registreerimine kõrghariduspäevale „Õpi Tartus“, mis toimub 10. jaanuaril 2019 Tallinnas Kultuurikatlas. Tartu kõrgkoole tutvustaval päeval saavad gümnasistid koguda teavet ülikoolilinna õppimisvõimaluste kohta ja osaleda mitmekesises haridusprogrammis.

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldajad ootavad Kultuurikatlasse üle 2000 gümnaasiumiõpilase, kellel avaneb võimalus tutvuda viie kõrgkooli õppekavadega, osaleda töötubades ja kuulata eri valdkondade asjatundjaid rääkimas ülikoolilinna Tartu võimalustest. Konverentsil astuvad üles näiteks näitleja Tõnis Niinemets, Tartu targa linna valdkonnajuht Lauri Sokk, Tartu Ülikooli doktorant Jason Mario Dydynski ning emeriitprofessor ja endine Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin.

Kõrghariduspäeva projektijuhi Liina Laulu sõnul soovivad sündmuse korraldajad, et tulevased sisseastujad hakkaksid juba varakult mõtlema, millised erialad neile võiksid sobida. „See on suurepärane võimalus tutvuda erialade sisuga juba enne edasiõppimisotsuse langetamist. Õppekavasid tulevad tutvustama tudengid, kellelt võib kuulda vahetuid ülikoolielu emotsioone. Praktilise kogemuse saamiseks on noortel võimalus osaleda töötubades,“ rääkis Laul.

Valida on üle 20 töötoa vahel. Muu hulgas kutsuvad Tartu Ülikooli geograafid tegema Tallinnast kolmemõõtmelist mudelit, Eesti Maaülikooli veterinaarid aitavad mõõta loomade õnnetaset ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid lasevad omal nahal kogeda, kuidas on olla vanur. Eesti Lennuakadeemia õppurite seltsis saab uurida, kui palju sarnaneb Hollywoodi filmides nähtud lendamine päris eluga, ja Kõrgema Sõjakooli kadettiga saab harjutada vägede juhatamist.

Kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja esmakordselt ka Kõrgem Sõjakool. Meeleolukat päeva juhib tuntud saatejuht ja ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.

Rohkem teavet ja kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ registreerimislingi leiab sündmuse kodulehelt.

Lisateave: Liina Laul, kõrghariduspäeva „Õpi Tartus“ projektijuht, 5354 0599liina.laul [ät] ut.ee (, )

Teisipäeval, 6. novembril peetakse Tartu Ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu Ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva. Lisaks tähistatakse 386 aasta möödumist Academia Gustaviana loomisest. Toimuvad kontsert, seminar ja avalikud loengud.

Kell 12.30 algab auditooriumis Lossi 3–417 tähtpäevale pühendatud seminar „Rootsi keel kui vähemuskeel: soomerootslased ja eestirootslased“. Esinevad Eva Liina Asu-Garcia Tartu Ülikoolist ja Elis Henell Soome Rootsi Rahvaparteist. Vestlust juhib rootsi keele ja kirjanduse külalislektor Maria Engqvist.

Kell 15 on Jakobi 2–114 võimalik kuulata tuntud Rootsi ajaloolase, diplomaadi ja raamatute autori Gunnar Wetterbergi ettekannet Rootsi ühest suurimast riigimehest Axel Oxenstiernast ja tema sõprusest Gustav II Adolfiga. Juttu tuleb ka sellest, kuidas riigikantsler Oxenstiernast sai pärast kuninga surma Rootsi riigi tegelik valitseja, keda peetakse Rootsi riigiaparaadi rajajaks.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tartu esinduse juhataja Madis Kanarbiku sõnul on Gunnar Wetterberg oma valdkonna asjatundja, kes on kirjutanud põhjalikke uurimusi 17. sajandi Rootsi ühiskonnast ja ajaloost. „Peale selle on Wetterberg töötanud Rootsi välisteenistuses, Rahandusministeeriumis ja Rootsi Kohalike Omavalitsuste Liidus ning esindanud Rootsit diplomaadina ÜRO-s, OECD-s ja Euroopa Liidus,“ lisas Kanarbik.

Gunnar Wetterbergi loengule järgneb Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professori Janika Pälli ettekanne „Kreeka ime Rootsi suurvõimu ajastul“. Seminari juhatab TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Kell 17.15 asetatakse lilled Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 algab ülikooli aulas barokkmuusika kontsert „Gustav Adolfi aegse armastuse võlu ja valu“. Esinevad kontratenor Ka Bo Chan ja barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel: Mail Sildos barokkviiulil, Villu Vihermäe viola da gamba’l ning Robert Staak lautol. Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe räägib ülikooli asutamisest. Kontsert on tasuta.

Ürituse korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Soome Instituut.

Lisateave: Daniel Sävborg, TÜ skandinavistika professor, 737 6250, vborg [ät] ut.ee">daniel.sävborg [ät] ut.ee

Meditsiiniteaduste valdkonnale teeb meelehärmi, et peaaegu neli aastat tagasi valminud tervishoiustrateegias kokku lepitud eesmärgid on suuremas osas ellu viimata või pole nende elluviimist alustatudki.

Meditsiiniteaduste valdkonna oktoobrikuisel sünnipäevakonverentsil keskenduti Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiale. Arstiteadlased tunnevad muret, miks 2015. aastal algama pidanud arendustegevus siiani soikunud on.

Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel ning Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli aktiivsel osalusel valminud strateegias on muu hulgas kirjas tulevikuvisioon vajalike terviseuuringute korraldamiseks ja rahastamiseks.

«Halvim oleks see, kui võtaksime siinse strateegia teatavaks ja jätkaksime vapralt vanaviisi. Nüüdisaegsete terviseteaduste võimsate arengutrendide taustal oleks sel juhul tagatud Eesti üha süvenev mahajäämus arenenud majandus- ja teadusriikidest,» kirjutas juba dokumendi eessõnas strateegia alalise komisjoni esimees, bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Eero Vasar.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kohtus teisipäeval, 13. novembril TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekaani ja prodekaanidega, et arutada meditsiinihariduse ja -teadusega seonduvat.

Dekaan ja prodekaanid andsid kohtumisel ülevaate valdkonna jaoks aktuaalsetest teemadest ning peamistest probleemkohtadest. Umbes kaks tundi väldanud kohtumisel ei saanud seega kuidagi mööda arstiteadlaste murest, et peaaegu neli aastat tagasi valminud Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias kokku lepitud eesmärgid on siiani suuremas osas ellu viimata.

Valdkond on korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu meditsiiniteaduse alarahastusele ja strateegias lubatu tegematajätmisele ning teinud ettepaneku, et terviseuuringute tarbeks tuleks luua rahastusfond. Fond võiks asuda Sotsiaalministeeriumi juures ja võimaldaks jagada uurimisraha parimate asjatundjate hinnangute põhjal. Kohtumisel nenditi, et on viimane aeg strateegia elluviimine töösse võtta.

Peatuti kolmandatest riikidest saabuvate arstide hindamise teemal. Praegu on menetluses seaduseelnõu, milles käsitletakse kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate hindamist ja kogu protsessi ülesehitust. Valdkonna seisukoht on, et kvaliteedi tagamiseks on väga oluline siia tööle tulevate arstide eesti keele oskus ja riigi praktikatoetuse kasutamine vaid nende saabujate jaoks, kelle järele on mõnes haiglas vajadus ja kellel on tööleasumiseks sõlmitud eelkokkulepped. 

Valdkonna esindajad andsid ülevaate õppetööst. Muu hulgas nenditi, et tuleb teha veel palju tööd, et doktorikraadil oleks Eestis rohkem väärtust. Arutleti ka residentuuriga seonduva üle: räägiti plaanist viia residentide palkade maksmine Sotsiaalministeeriumist üle haigekassasse, vajadusest pikendada mõningaid residentuuriprogramme ning osakoormusega residentuurist. Osakoormust saaks võtta kindlatel tingimustel ning see oleks rakendatav erialadel, kus väljaõpe ja töö iseloom seda võimaldaksid.

Samuti räägiti vajadusest lisada rahvatervise arengukavasse teaduse aspektid, Eesti Haigekassa ning TÜ koostööst ravijuhendite ja kvaliteediindikaatorite alal ning hästi käima läinud kliiniliste uuringute keskusest, kuhu on hiljuti loodud digitervise arendusüksus. Peatuti ka Eesti haiglavõrgu arendamisel, haiglate võrgustamisel ning meditsiiniteaduste valdkonna ja haiglate koostöö teemadel.

Lisateave:
Margus Lember
TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekaan
5331 8600, 731 8600
margus.lember [ät] ut.ee