Kristiina Sepp on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi proviisori eriala vilistlane. Praegu on tal käsil doktoriõpingud Tartu Ülikooli farmaatsia erialal. Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis kirjutab ta proviisori tööst, proviisori rollist ühiskonnas ja enda kujunemisest proviisoriks ning tõdeb, et Eesti vajab uue põlvkonna proviisoreid.

***

Proviisor olla on uhke ja hää. Ma poleks kunagi uskunud, et oma erialavalikuga niivõrd täppi panen. Proviisori eriala on nii mitmetahuline, et ükski päev ei sarnane eelmisega.

Proviisorit teatakse ennekõike kui ravimispetsialisti. Vähem mõeldakse sellele, millist väärtust pakub ta kogukonnale just oma kohalolu ja meditsiinialase pädevusega. Mind isiklikult on üllatanud, kui kandev roll on proviisoril inimese heaolu, ennekõike tervise eest hoolitsemisel.

Proviisorikutsega inimesel peab olema soov inimesi aidata, kuulata ja empaatiliselt ning avatult suhelda. Ekslikult arvatakse, et mis töö see ikka on: ulatad ravimi üle leti ja sellega asi piirdub – paras poemüüjaamet. Sellistele targutajatele ütlen, et tulge apteeki ja veetke päev koos apteekriga, siis näete, mida kõike see eriala hõlmab.

Anda õige ravim õiges ravimvormis, õiges annuses, õigel ajal ja õigele inimesele on ülesanne, mis nõuab laiapõhjalisi teadmisi, seoste loomise võimekust ning sageli innovaatilist lähenemist. Kõik algab patsiendilt õigete küsimuste küsimisest. Kui arst võtab lahti patsiendi digiloo ning vaatab, millised on tervisenäitajad ja diagnoositud haigused, siis proviisor peab suutma vaid mõne küsimusega selgeks teha, mis oli apteeki pöördumise põhjus, kuidas patsient on oma tervisemuret seni lahendanud, mida ta on tarvitanud, milliseid haigusi ta põeb jne.

Me peame suutma apteegis lahendada kõikvõimalikke tervisemuresid alates kõrvade kumisemisest kuni haavaravini ning orienteeruma igasugustes meditsiiniseadmetes nagu inhalaatorid, insuliininõelad jms. Iga hetk võib apteeki sisse astuda mõni abivajaja, kes vajab kiiret reageerimist – kas esmaabi andmist, kiirabi kutsumist või arsti juurde suunamist. Proviisoril on teadmised ja oskused selleks, et kanda vastutusrikast rolli inimeste tervise ja heaolu huvides. Oleme sageli esimene lüli inimese sisenemisel tervishoiusüsteemi, aga ka viimane lüli tervishoiusüsteemist väljumisel, sest haigusi ravitakse ikka ravimitega.

Proviisor on kõige kättesaadavam tervishoiutöötaja. Ta aitab inimestel iseseisvalt, ilma arsti poole pöördumata toime tulla väga paljude tervisemuredega. Nohu, köha, kergemate allergiate või teatud elustiilihaiguste korral oskab apteeker inimesi õigel ajal toetada, motiveerida ja juhendada.

Vähem tähtsad ei ole selles valdkonnas rakendatavad innovaatilised lahendused. Apteegil on sageli juhtroll tervishoiutehnoloogia rakendamisel: digiretsept, e-apteek, apteegirobotid ja videoapteeker on üks väike osa paljudest digilahendustest. Olulised on aga ka nii-öelda traditsioonilised apteegiteenused. Näiteks väikelaste või neelamisraskustega patsientide ravimisel on vältimatult vaja oskust ise ravimeid valmistada. See ei ole nii lihtne nagu muna, piima ja jahu kokkusegamine, vaid nõuab täpsust ning teadmisi ravi- ja abiainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest.

Proviisoril on tarvis ka teadmisi ravimtaimedest, nende koostisest, sellest, kuidas vajalikud toimeained kindlast taimeosast kätte saadakse, kuidas ja kui kaua ravimtaimi kasutada, ning muud olulist, mis puudutab otseselt ravimtaimede kasutamist tervisemure leevendamiseks. Sageli arvatakse, et mis need ravimtaimed ikka teevad – kallan kuuma vee peale ja joon –, aga päris nii lihtne see ei ole ning kasu asemel võib endale hoopis kahju teha.

Ohtlikuks võib osutuda isegi küüslaugu krõbistamine koos teatud ravimitega. Seetõttu on vaja teada, mis on küüslaugu koostises, millistel juhtudel seda võiks tarbida ning millistel juhtudel kindlasti ei tohiks. Samamoodi on vaja teadmisi toiduainete kasutamise kohta koos ravimitega – tuleb teada, miks mõnda toitu ei tohi teatud haigusseisundite puhul süüa, kuidas toit mõjutab ravimite imendumist ja omastamist, aga ka seda, kui oluline on mitmekesine toitumine.

Proviisori töö ja vastutus on lõputu ning tema teadmised ja oskused on just valdkonna laiapõhjalisuse tõttu ühiskonna jaoks suur väärtus. Ülikool annab proviisoriks õppijale baasteadmised, oskuse mõelda probleemikeskselt või vajaduspõhiselt, juhipotentsiaali ja valmisoleku tegutseda iseseisvalt kas siis oma ettevõtte asutamiseks või uue ravimi väljatöötamiseks või muuks teadustööks.

Mina alustasin apteegis töötamist juba tudengiajal abitöötajana, jätkasin proviisorina ja seejärel apteegi juhatajana, apteegi lisateenuste arendajana jne. Ma ei olnud oma kursuse priimus ega hiilanud eriliselt suurte teadmistega. Mind viis edasi see, et ma tegin seda, mis mind südamest innustas ja motiveeris.

Soovin, et igaüks leiaks oma kutsumuse. Neile, kes on mõelnud proviisori elukutsele, ütlen julgelt, et see amet on värvikirev, mitmekülgne, täis rõõmu (aga mõnikord ka patsientidega koos läbi elatavat kaotusvalu), innovaatilisust ning põnevust. See on valdkond, mis vajab uut põlvkonda ja kus on alati ootamas kindel töökoht.

• Kristiina Sepp on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi proviisori eriala vilistlane (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe).
• Praegu on tal käsil doktoriõpingud Tartu Ülikooli farmaatsia erialal.
• Kristiina töötab proviisorina ja on Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige ning Euroopa Liidu Farmaatsia Liidu Eesti delegatsiooni juht!
  
  Loe ka teisi TÜ vilistlaste ajaveebi postitusi 

Sotsiaalminister Tanel Kiik külastas dekaan Margus Lemberi kutsel 2. juulil Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonda, et arutada meditsiinihariduse ja arstiteadusega seonduvat. Eraldi pöörati kohtumisel tähelepanu residentuuri korraldusele ja eriarstide järelkasvule.

Biomeedikumis poolteist tundi kestnud kohtumisel pälvis suure tähelepanu Tartu Ülikooli residentuur, millelt ootavad palju nii riik kui ka arst-residendid. Minister Tanel Kiik avaldas muret Ida-Virumaa meditsiini- ja tervishoiusüsteemi järjepidevuse pärast ning seepärast arutati sealseid residentuuripraktika võimalusi.

Dekaan Margus Lember tõdes, et Ida-Virumaal residentuuri korraldamist mõjutab piirkonna arstide põud. „Me ei saa saata residente haiglatesse, kus ei ole piisavalt juhendajaid. Jagasime ministriga seisukohta, et residentuuris on esmatähtis kvaliteetne väljaõpe ja vale oleks residente kasutada puuduvate tervishoiutöötajate asemikena. Riigil tuleb hoopis teha tööd selle nimel, et residentuuri läbinud eriarst oleks piisavalt motiveeritud, et asuda tööle Ida-Virumaal,“ ütles Lember.

Margus Lember vestles ministriga ka teemadel, mille kohta ei ole ta mitme aasta jooksul Sotsiaalministeeriumist selget vastust saanud. Lemberi sõnul on meditsiiniteaduste valdkond korduvalt pöördunud ministeeriumi poole nii residentuuri rahastamise kui ka osakoormusega õppe asjus. Ta rõhutas, et ka pärast seda, kui residentuuri rahastamine läheb osaliselt üle Eesti Haigekassale, peavad muudatused olema lihtsad ja arusaadavad ning bürokraatiat tuleb nende abil vähendada.

Lember avaldas lootust, et minister võtab südameasjaks tegeleda esmalt just residentuuri rahastamise küsimustega. „Residentide palgakasv on olnud märkimisväärne, ent Tartu Ülikooli kulusid on kaetud ligikaudu kümme aastat muutumatu summana. Ei saa eirata fakte, et residentuuri teoreetilise õppega seotud kulud on igal aastal kasvanud ja õppejõududelgi on õigustatud ootus töötasu kasvule. Pakume kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust, mida on tunnustanud ka meie residentuuriprogrammide välishindamise komisjonid.“

Endiselt on lahendamata arstiteaduse rahastamise probleem. Sotsiaalministeeriumi valdkondlik teadus- ja arendustöö on olnud puudulik ja ühekülgne, leiab Lember: „Ainult geeniuuringud ilma adekvaatsete kliiniliste andmete ja uuringuteta ei taga edu teaduses ega aita kaasa rahva tervise parandamisele.“

Lember avaldas samas heameelt Sotsiaalministeeriumi teadusnõuniku töö üle, sest tema eestvedamisel on asunud tegutsema terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu. Apteegireformist kõneldes peatuti proviisorite järelkasvu ja õppe ümberkorraldamise võimalustel.

Meditsiiniteaduste valdkonnast osalesid kohtumisel ministriga veel residentuuriprodekaan Urmas Lepner ja residentuuri spetsialist Halja Suss.

Kui küsida noortelt „Mida sa pärast gümnaasiumi lõppu teed?“, saab tihti vastuseks vaid õlakehituse ja teemavahetuse, kuid Liisa Kirs (18) on oma valikus veendunud. Terve elu Viljandis elanud ning äsja Viljandi Gümnaasiumi lõpetanud Liisa on juba väiksest saati teadnud, et temast saab arst.

Peagi tudengiks saava neiu pilk püsib kindel, kui temalt küsida, mida tulevik toob. „Kolme-nelja-aastasena tahtsin ma saada hambaarstiks. Osalesin isegi joonistusvõistlusel, kus tegin pildi „Mina hambaarstina““. Pea neli aastat tagasi, põhikooli lõpus otsustas Liisa, et tahab õppida arstiks, ning see tahe pole neius raugenud.

Pikk õppimisaeg, mis võib kesta koguni 12 aastat, Liisat ei hirmuta, sest õppida talle meeldib. „Ma naudin õppimist ja mulle meeldib, kui vaim on värske,“ kinnitab ta. Tõepoolest, niisama paigal Liisa istuda ei oska – kooli, koorilaulu ja suure lugemise kõrvalt on ta kaks aastat töötanud Ugala teatris publikuteenindajana. Praegu töötab ta ettekandjana, et koguda raha suviseks Euroopa rongireisiks. Nimelt võitis mitmel rindel tegutsev Liisa hiljuti viktoriiniküsimustele vastates Euroopa Komisjoni avaliku konkursi ja sai kingituseks Interraili pileti, mis võimaldab reisida rongiga mööda Euroopat. Niisiis suundub ta peagi avastama teisi riike.

Liisa on kindel, et saab Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisse, sest tema riigieksamitulemused olid väga head ning tänu sellele ta sisseastumiseksameid tegema ei pea. Nii ei panegi imestama, et ta mõlgutab pingelisel sisseastumisperioodil hoopis reisimõtteid.

Kuigi Liisa on üsna veendunud, et koht meditsiinitudengite ridades on talle tagatud, saadab ka teda enne õppima asumist hulk hirme. „Ma kardan seda, et õpin aasta ära ja siis selgub, et see pole ikkagi minu jaoks. Ma olen selles [erialas] eluaeg nii kindel olnud, aga paratamatult püsib õhus küsimärk: kas see ikka on päris mulle?“ Neiut huvitab eelkõige neuroloogia. Kas ta just päris kirurgiks saab, näitab aeg, kuid ajuga seonduv valdkond meeldiks talle küll.

Muidugi varitses Liisat enne gümnaasiumi lõppu ka hirm, mis saadab tõenäoliselt igat abiturienti: mis saab siis, kui riigieksamite tulemus ei ole nii hea, kui oodatud? Liisa arvab, et sellisel juhul oleks ta proovinud minna õppima õendust, et püsida ikka meditsiinivaldkonnas, või teinud hoopis järsu pöörde ning asunud õppima keskkonnakorraldust või muud keskkonnaga seonduvat. Kuigi talle meeldib ka teatritöö, ei pürgi ta ise siiski lavalaudadele ning midagi teatriga seonduvat õppida pigem ei tahaks.

Reisihimuline Liisa on tihti mõelnud ka välismaal õppimise peale, kuid eri võimalusi kaaludes on ta jõudnud otsusele, et Tartu Ülikool on siiski kindlaim valik. „Mul oli aasta tagasi plaan minna Hollandisse õppima. Mõtlesin õppida tervishoiu paberipoolt, näiteks tervishoiuspetsialistiks.“ Tung arstiks saada on neius aga siiski suurem ja ta arvab, et kui arstiharidus on olemas, siis on iga kell võimalus paberimajandust juurde õppida. Lisaargument oli tema jaoks see, et arstiharidus on riigiti nii erinev. „Välisülikooli on keeruline sisse saada ja Tartu tundus parem variant,“ tõdeb ta.

Ka Tartu linn on Liisat alati köitnud. Enne gümnaasiumi kavatses ta minna õppima Tallinna, kuid jäi siiski koju ning leiab, et see oli toona parim otsus. Nüüd on ta aga Tartusse kolimise pärast üsna elevil. „Viljandi ja Tartu on kohati väga sarnased, aga Tartu on kõvasti suurem ja ülikooli vibe on siin väga mõnus,“ arvab ta.

Nagu teada, lasuvad Eesti teadlaste kohal murepilved teaduse rahastamise pärast, kuid murepilved on ka Liisa pea kohal. Ta teab, et meditsiinis on palju kitsaskohti – järjekorrad on pikad ja süsteemis on tõrkeid, haiguslood ei jõua kohale, arstidel on aegunud info jne. Ka siis, kui Liisa käis tudengivarjuna saatmas üht arstiüliõpilast, sai ta aru, et päris palju lonkab, ning see teeb paratamatult muret. „Üks asi on see, milline on praegune olukord, kui ma õppima asun, aga milline on see selleks hetkeks, kui ma kuue aasta pärast lõpetan, ja edaspidi? Väga lühikese aja jooksul võib väga palju muutuda,“ arutleb ta.

Muredest hoolimata tahab Liisa väga meditsiini õppida ja tulevikus Eesti rahva tervise heaks tööd teha. Muule erialale neiu kandideerinud ei ole, sest ei soovi oma unistuse teelt kõrvale kalduda: „Kuna mul on suur võimalus riigieksamite põhjal sisse saada, siis võib-olla tekib ikka see mõte, et läheks õppima midagi muud, aga ma olen arstierialas praegu päris kindel. Ei hakka end eksitama.“

Loe ka Delfi artiklit. 

Vilniuse Ülikooli arstiteaduskonna delegatsioon külastas 3. juulil Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonda. Sarnaselt Tartu Ülikoolile hiljuti struktuurireformi läbinud partnerülikooli huvitas, kuidas meditsiiniteaduste valdkond praegu toimib.

Külalisi võõrustanud meditsiiniteaduste valdkonna dekaani Margus Lemberi sõnul on nii Tartu Ülikool kui ka Vilniuse Ülikool kaks väärika ajalooga ülikooli, mis paljuski oma tegevustes sarnanevad üksteisele.

„Äratundmist ja paralleele saime tõmmata nii struktuuri, vastuvõtu, õppe kui ka teadustegevustest. Mõlemal ülikoolil on tugevad õppekavad ja kõrged nõudmised õppekvaliteedile. Vilniuse Ülikooli jaoks oli üllatav, et meie arstiteaduse õppekaval saavad üliõpilased võtta ka valik- ja vabaaineid, mis annavad õppekavale juurde paindlikkust ja personaalsust,“ kirjeldas Lember. Mõlema ülikooli huvi oli tihendada üliõpilaste õpirännet. Meditsiiniteaduste valdkond ja Vilniuse arstiteaduskond ootavad vastastikku üliõpilasi Erasmusega vahetusüliõpilasteks või praktikale.

Kohtumisel jäi kõlama, et Vilniuse Ülikooli arstiteaduskond ja haiglad kui praktikabaasid on õppes uuenduslikud ning hindavad seda ka partnerülikoolide juures. „Neil on kasutada nii erinevad simulaatorid kui ka virtuaalmaailma võimalused. Seepärast pakkuski neile väga huvi hetkel arendamisel olev kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskus, mida nad selle avamise järgselt lubasid külastama tulla,“ sõnas Lember.

Vilniuse Ülikool on viimastel aastatel laiendanud välismaalastele tasulist ingliskeelset arstiõpet. Üheskoos tõdeti, et arstiõpe peab kliinilises osas tuginema reaalsetele patsientidele ning vahetu suhtlemine eeldab pigem kohaliku riigikeele oskust. See seab aga piirangud ingliskeelse õppe laiendamisele.

Struktuurireformist tulenevalt uurisid nad, kas ja kuidas on säilinud või jaotunud instituutide ja valdkonna autonoomia ning mis rolli omavad üksused otsustusprotsessides.

Kohtumisel räägiti veel õppe-, teadustöö ja residentuuri korraldusest, rahvusvahelisest koostööst ning ülikooli ja baashaiglate koostööst. „Tänapäeva tervishoiuasutustelt eeldatav efektiivsus ning ülikooli vaatevinklist vajatav õpetamis- ja teadustöö võimaluste pakkumine nõuab erirahastust ning head koostööd,“ nentis Lember.

Vilniuse Ülikooli huvitas ka Tartu Ülikooli õendusteaduse õppekava, millest andis ülevaate õendusteaduse magistriõppekava programmijuht Ere Uibu.

Vilniuse Ülikooliga kohtusid teiste seas residentuuriprodekaan Urmas Lepner, õppeprodekaan Anti Kalda ja rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing.

Põhja-Euroopa riikide elanikud ootavad praegu pikisilmi vahemereliselt sooja suve, mõtlemata pikaajalise sooja- või kuumalaine halvale tervisemõjule. On tõsiasi, et kui kolmel järjestikusel päeval ületab temperatuur 27 °C, suureneb märgatavalt ka suremus. Seepärast rõhutavad kliimateadlased, et kuumalainetega kaasnevate liigsurmade ja tervisekahjude vähendamiseks tuleb töötada välja hoiatussüsteemid ja tegevusplaanid.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru meenutas, et 2003. aasta kuumalaine põhjustas Euroopas rohkem kui 70 000 inimese varajase surma. Kuumalaine järel ütlesid kliimateadlased, et sellised kuumalained esinevad kord tuhande aasta jooksul. Mõni päev tagasi, seega kõigest 16 aastat hiljem, registreeriti aga Prantsusmaal uus kuumarekord: 45,9 °C. Ka mitmel pool mujal Euroopas tõusis õhutemperatuur 40 °C-ni või üle selle.

„Eesti õhutemperatuur sellise kõrguseni õnneks ei tõuse. Viimati andis Eesti ilmateenistus kuumahoiatuse juuni alguses, kui õhutemperatuur ületas 30 °C. Sellise temperatuuri juures peab arvestama kuumast tingitud negatiivsete tervisemõjudega,“ tõdes Orru. Teadlase sõnul näitavad uuringud, et äärmuslikult kõrge, üle 30-kraadine õhutemperatuur suurendab Eestis suremust keskmiselt 18% ja vanemate kui 75-aastaste inimeste seas lausa 45%.

Kuumalained ja muud äärmuslikud ilmaolud on uus tegelikkus, millega peab kohanema. Hea näide sellest on Prantsusmaa, kus tehti viimaste kuumalainete tagajärgedest järeldused – Umeå Ülikooli doktorandi Hedi Kriidi sõnul ei kordunud seal tänavuse kuumalainega seda kaost mis 2003. aastal. Tollal selgus, et haiglakohti tuli puudu ja ka surnukuurides ei olnud enam piisavalt külmkambreid. „Pärast 2003. aastat kohaldasid ametivõimud kuumalaine kahjulike tervisemõjude ennetamiseks mitmesuguseid meetmeid. Pariisis loodi näiteks eakatele ühiskasutatavad jahutusruumid,“ rääkis Kriit.

Teadlased rõhutavad, et üha sagenevad kuumalained põhjustavad aastas sadu liigsurmi. Nende vältimiseks tuleb panna hoiatussüsteemid tõhusamalt tööle ja luua tegevusplaanid, mille järgi hoiatuse korral toimida.

„Loomulikult jääb küsimus, mil määral inimesed neid hoiatusi märkavad: kas nad üldse tunnetavad, et kuum neid mõjutab, ning kas nad teevad seda, mis on sel hetkel õige,“ arutleb Orru. Ta toob näiteks vedelikutarbimise: „Kuumaga võib inimene arvata, et ta tarbib vedelikku piisavalt, aga tegelikult jääb sellest organismile väheks ning see avaldub lõpuks negatiivse tervisemõjuna: keskendumisvõime võib kahaneda ning eakatel võib esineda pulsimuutusi ja südamekloppimist.“

Täna, 8. juulil kohtuvad Eesti, Soome ja Rootsi kliimateadlased ja ametnikud Tallinnas seminaril „Kuumalainete tervisemõjud meie regioonis“. Nad arutlevad selle üle, kuidas tulla sagenevate kuumalainetega paremini toime, millised on nende kahjulikud tervisemõjud ja millised ennetavad meetodid on praegu Põhja-Euroopa riikides kasutusel.

Seminaril antakse muu hulgas ülevaade 2018. aasta kuuma suve tervisemõjudest Rootsis, Soomes ja Eestis. Umeå Ülikooli professori Bertil Forsbergi sõnul põhjustas mullune kuumalaine Rootsis üle 600 varajase surma. Näiteks Karolinska Instituut oli sunnitud tühistama kõik operatsioonid, sest operatsioonisaalide kliimaseadmed ei olnud pikaajalise kuumuse tõttu võimelised hoidma operatsioonideks vajalikku õhutemperatuuri ega -niiskust.

Kuigi Rootsis on hoiatussüsteemid ja tegevuskavad olemas, ilmnesid siiski niivõrd kaalukad tagajärjed ja tervisemõjud. „Rootsi ja Pariisi näide viitab, et kõrgenenud temperatuur haavab just tervishoiusüsteemi, ning see teema vajab eraldi tähelepanu,“ lisas Kriit.

Tutvu seminari kavaga. Seminari korraldavad Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koostöös Umeå Ülikooli teadlastega.

Ka sul on ülikooli astumise avaldus esitatud? Paljudel erialadel pole sisseastumise maraton sellega veel lõppenud, vaid tuleb minna ka eksamitele. Siin on kaheksa kasulikku soovitust, kuidas näidata ennast sisseastumiseksamitel kõige tugevamast küljest. 

1. Tutvu õppekavadega.

Tulevane tudeng peab teadma, mida ta õppima tuleb. Igal õppekaval on oma sisseastumistingimused. Mõnel erialal tuleb sooritada akadeemiline test, mõnel erialakatse ja mõnel erialal vestled sisseastumiskomisjoniga. Uuri oma soovitud õppekava sisseastumistingimusi ja võimaliku eksami nõudeid ning anna endast kõik, et suudaksid need täita.

2. Ole kursis Eestis ja maailmas toimuvaga.

Loe ajalehti, vaata uudiseid ja jälgi päevapoliitikas toimuvat. Ükskõik, milline on sind huvitav õppekava, lai silmaring tuleb igal pool kasuks. Kuid ära pelgalt jälgi uudiseid, vaid mõtle kaasa ja kujunda oma seisukoht. Ära karda ka oma arvamust avaldada!

3. Mõtle läbi oma tugevad ja nõrgad küljed.

See punkt meenutab küll soovitust, mida jagatakse siis, kui hakkad töövestlusele minema, kuid see kehtib ka sisseastumiseksamitel. Komisjonile meeldib, kui kandidaat teab, mis vajab tema juures arendamist, osates samas esitleda oma tugevaid külgi.

4. Mõtle läbi oma erialaeelistused.

Komisjon tahab kindlasti teada, miks sa soovid õppida just seda eriala. Mõtle rahulikult läbi vähemalt kolm põhjust, miks sa tegid selle valiku, sest see näitab, kui motiveeritud sa oled.

5. Sõnasta oma tulevikueesmärgid.

Mõtle juba kaugemale tulevikule ja sõnasta eesmärgid, mida soovid saavutada nii õpingute ajal kui ka vilistlasena. Veel parem, pane need endale ka kirja.

6. Tunne valdkonda.

Loe oma soovitud eriala kirjandust ja tutvu olukorraga tööturul. Vii end kurssi mõne selles valdkonnas tegutseva organisatsiooni või ettevõttega, sirvides nende veebilehti. Nii on sul rohkem infot sellel alal töötamise eripära ja võimaluste kohta.

7. Loe läbi soovitatud erialakirjandus ja varu aega kodutööks.

Kui sinu õppekavale kandideerimiseks on esitatud soovituslik erialakirjandus, siis tasub need teosed ka päriselt läbi lugeda. Tihti võib vestlus komisjoniga ollagi just nende teoste põhjal. Kui aga ülikooli astumiseks tuleb teha kodune töö või kirjutada essee, siis ära jäta seda viimasele minutile ja mõtle kirjapandu hoolega läbi. Järgneva vestluse õnnestumine võib sõltuda suuresti just sellest, mida oled kirjutanud kodutöös.

8. Koosta ja võta kaasa oma portfoolio.

Eelkõige loovate õppekavade puhul tuleb kasuks (või on lausa nõutav), kui saad komisjonile tutvustada, milline on sinu senine kokkupuude selle valdkonnaga. Näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava alusel ülikooli kandideerides soovitame kokku koguda kõik artiklid, mille oled kirjutanud koolilehte või muudesse väljaannetesse. Vormista need portfoolioks, mida komisjon saab sirvida, sest see annab sealsetel sisseastumiseksamitel lisapunkte.

Loodame, et nendest soovitustest on abi ja su sisseastumiseksamid kulgevad edukalt.

Head põrumist!

Nagu eelmistel õppeaastatel, toimub ka tänavu Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprogrammide välishindamine, et tagada programmide vastavus rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele. Esimesena hinnati sel aastal sisehaiguste residentuuriprogrammi.

Euroopa Meditsiinispetsialistide Liit on kehtestanud soovituslikud standardid iga residentuurieriala kohta ja meditsiiniteaduste valdkond on neid programmide väljatöötamisel arvesse võtnud. „Välishindamised ei ole kohustuslikud, kuid need on hea võimalus saada tagasisidet oma eriala tunnustatud ekspertidelt. Selle põhjal saame teha muudatusi ja täiendusi oma residentuuriprogrammis ja õppemeetodites, et parandada eriarstide koolitust veelgi,“ ütles Tartu Ülikooli residentuuriprodekaan Urmas Lepner.

Sisehaiguste residentuuri hindasid Barcelona Ülikooli sisehaiguste professor ja endine arstiteaduskonna dekaan, Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni endine president ja Maailma Meditsiinihariduse Assotsiatsiooni ekspert Ramon Pujol ning Turu Ülikooli sisehaiguste professor ja Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni residentide talvekooli direktor Risto Kaaja.

Väliseksperdid hindasid nii eriala programmi kui ka haiglaid, kus residendid praktiseerivad. Muu hulgas uuriti, kuidas on korraldatud õpe, kas haiglates on olemas residentide väljaõppeks vajalik taristu ja vahendid ning kuidas antakse tagasisidet.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaani, sisehaiguste propedeutika professori ja sisekliiniku juhataja Margus Lemberi sõnul oli esmane tagasiside sisehaiguste residentuuriprogrammi ja residentuuri korralduse kohta väga hea. „Eksperdid kinnitasid, et meie väljaõpe vastab Euroopa Liidu direktiivile ning on võrdväärne teistes Euroopa Liidu riikides toimuva väljaõppega. Kiitust pälvis Tartu Ülikooli Kliinikumi nüüdisaegne taristu, kus on residentide väljaõppeks väga head tingimused.“

Residentuurikorraldus oleneb igas liikmesriigis kehtestatud korrast ja tervishoiukorraldusest. Eesti tugev külg on residentuuri keskne korraldus Tartu Ülikoolis. „Väikeses riigis, kus vastutus arstide õpetamise eest on vaid ühel ülikoolil, on see õppe kvaliteedi ja ühtlase taseme jaoks väga hea eeldus,“ ütles Lember.

Eesti residentuuri teise tugeva küljena nimetati Lemberi sõnul veel residentide väga heal tasemel töötasu, mis on võrreldav residentuuri lõpetanud eriarstide omaga. „Meie tugevus on ka residentidele pakutav lai valik koolitusi ning kindel residentuuri läbimise aeg. Nii teab resident täpselt, millise aja pärast saab temast iseseisev erialaarst. See ei ole enesestmõistetav paljudes välisriikides.“

Soovitusena tõid väliseksperdid esile vajaduse anda tihemini ja üksikasjalikumalt tagasisidet ning rakendada residentuuri algaastail mentorlussüsteemi. „Need on ressursimahukad tegevussuunad, mida residentuuri rahastamisel peaks arvestama, et väljaõpet veelgi paremaks teha,“ lisas dekaan.

Välishindamisel kohtusid eksperdid peale dekaani ja residentuuriprodekaani ka residentide, nende juhendajate, hiljuti residentuuri läbinute ja baashaiglate esindajatega. Residentuuri baasasutustena osalesid välishindamisel Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla.

Hindamise lõplikud tulemused antakse teada sügisel. Järgmisena läbib välishindamise onkoloogia residentuuriprogramm. Välishindamine on juba tehtud sünnitusabi ja günekoloogia, peremeditsiini, uroloogia ning anestesioloogia ja intensiivravi residentuuriprogrammides.

Elukvaliteedi parandamiseks tasub toidulisandite võtmise asemel pöörata tähelepanu oma kehakaalule, liikumisele ja toidu koostisele, ütles Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona Vikerraadio saatele "Uudis+", mille intervjuu teema oli ajendatud ERR Novaatoris ilmunud artiklist, mis ütles, et suurem osa multivitamiine ja toidulisandeid on raharaisk.

Hiljutises koondanalüüsis ei täheldatud, et südamehaigusi aitaks oluliselt ennetada ka mitmed kasulikuks peetud dieedid. Ainsa suurema erandina on kaitsev mõju toidu soolasisalduse vähendamisel. Nõnda soovitas jälgida Oona eeskätt oma kehakaalu ja soola tarbimist.

"Mõistlik oleks hoida toidu üldkogus normi piires. Kui kaalu koguneb järjest aastakümnete jooksul, hakkab avaldama see mõju südame tegevusele, liigestele, sellele, kas meie kõhunääre saab veresuhkru taseme hoidmisega hakkama. Ülekaalulisust on liiga palju. Seda ei lahenda ära ükski toidulisand, kui meie eluviis on ühes või teises punktis problemaatiline," sõnas dotsent saates "Uudis+". Magusast ja soolast ei pea täielikult loobuma, kuid nendega tasub piiri pidada.

Oona jaoks ei tulnud kuigi suure üllatusena, et paljud toidulisandid ei vähendanud üldsuremust ja südamehaiguste tekkimise riski. "Varasemad uuringud on viidanud, et multivitamiinide võtmisel pole meie tervisele üldjuhul mingit kasulikku mõju. Ka antioksüdantidele pole olulist mõju vähktõve riskile," märkis perearst. Mõnede antioksüdantide suures koguses võtmisel võib risk hoopis suureneda.

"Need kogused, mida me saame toidulisandiga endale sisse võtta, on ebanormaalselt suured. Need võivad hakata avaldama hoopiski kahjulikku mõju. Ühe üksiku komponendiga ei saa asendada kogu toidusedelit," sõnas Oona. Vajalikud toitained tuleks saada kätte pigem toidust ja olla toidulisandite kasutamisel pigem ettevaatlik.

Kuula või loe täispikka intervjuud ERR Novaatorist.

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

• Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
• Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
• Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
• Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
• Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
• Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
• Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
• Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
• Loe veel täpsemalt õppima tuleku kinnitamisest. 

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 3. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Ma olen pärit arstide perekonnast. Terve minu lapsepõlv oli tihedalt seotud meditsiiniga. Anestesioloogiks saamine ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õppimine oli minu kindel valik. Nüüd olengi anestesioloog ja intensiivraviarst nagu minu isa Ago Kõrgvee.

Anestesioloogia kõrval on mul veel üks kirg: olen Eesti Kaitseväe ohvitser. Minu jaoks on au seista Eesti eest. Olen andnud enda panuse ja osalenud kaitseväe mitmel sõjaväelisel missioonil. Kaitseväe meediku ja anestesioloogina olen ühendanud enda kaks suurt huvi.

Anestesioloogia on valdkonnaülene eriala, mis tegeleb kirurgiliste operatsioonide, invasiivsete diagnostiliste ja raviprotseduuride ning sünnituse valutustamisega. Anestesioloogi ehk narkoosiarsti ülesanne on valida anesteesia meetod ja ravimidoosid. Koos narkoosiõe ehk anestesistiga on nad haige läheduses kogu anesteesia aja, hoides samal ajal tasakaalus organismi elutähtsad funktsioonid, nagu hingamine, vereringe, termoregulatsioon ning vedeliku- ja elektrolüütide bilanss.

Anestesioloogia kui eriala nõuab kõige laiemaid ja nüüdisaegsemaid teadmisi meditsiinist ning kiiret otsustusvõimet. Puutun iga päev kokku nii plaaniliste kui ka erakorraliste operatsioonidega – just see pakub mulle vaheldust. Päevad on erinevad ja pingelised.

Enne operatsiooni on anestesioloogi ülesanne vähendada kõik patsiendi riskid. Plaaniline operatiivne kirurgia peab olema võimalikult ohutu. Sellepärast nõustame patsienti enne operatsiooni, võtame lisaanalüüse ja teeme EKG – kõik selleks, et tagada tema ohutus ja turvalisus operatsioonilaual. Ja kui operatsioonil tuleb ette haiguste ägenemisi, peame need kiiresti kontrolli alla saama.

Erakorraliste operatsioonidega on teine lugu, sest siis satub haige operatsioonile kriitilises seisundis ja tema seisundi hindamine peab käima samal ajal raviga. See nõuab suuri ressursse ja operatsioonitoa meeskonnalt suurt valmisolekut.

Anestesioloogia areneb – nagu kõik teised meditsiinivaldkonnad – kiiresti. Erialaste muutustega kursisolek nõuab regulaarselt erialakirjanduse lugemist, konverentsidel käimist ja väljaspool Eestit töötamist. Minu põnevaimad välismaal töötamise kogemused on seotud kaitseväe missioonidega Afganistanis, kus käisin aastatel 2011, 2012 ja 2014. Minu suur kirg on töö raskete traumahaigetega.

Camp Bastioni välihaigla oli minu välismissioonide ajal maailma kõige intensiivsem traumahaigla. Nädalas tuli seal hakkama saada umbes 300–400 üliraskes seisundis patsiendiga, kellest eluga pääses üle 95%. Keskmiselt korra päevas lõppes mõne patsiendi maine tee ja ta viidi kohalikku kabelisse. Päevas kulus selles haiglas sama palju verd kui näiteks 5 miljoni elanikuga Šotimaal terve aasta jooksul.

Camp Bastionis oli iga detail peensusteni välja arvestatud ja lõpuni viimistletud. Selles mõttes oli see kindlasti unistuste haigla ja meeskond.

Artikkel avaldati Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis. Loe ka teisi vilistlaste blogipostitusi vilistlaselu.ut.ee.

Rasvumine ja ülekaal lapse- ja noorukieas on olulised riskitegurid, mis soodustavad juba teismelisena insuliiniresistentsuse tekkimist ja teise tüübi diabeeti, südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumist ning varajast suremust täiskasvanueas. Tartu Ülikooli teadlased uurisid, kas poiste piisav kaltsiumi tarbimine ennetab rasvumist meheeas. Uuringu kokkuvõtet kajastas Postimees Tervis.

Tartu Ülikooli treeninguteaduse professor Jaak Jürimäe, kinantropomeetria teadur Evelin Mäestu, laste kinantropomeetria teadur Liina Remmel, treeninguteaduste teadur Priit Purge, pediaatria professor ja Tartu Ülikooli lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann ning füsioterapeut Eva Mengel avaldasid teadusajakirjas Nutrients uuringu, kus vaadeldi toidust pärineva kaltsiumi koguse ja rasvumise seost noormeestel.

Kuna noorukiiga peetakse rasvumise arengus kriitiliseks perioodiks, on oluline teada saada, millised faktorid seda enim mõjutavad, et ennetada elukestvaid kroonilisi haigusi.

Üldtunnustatud on teadmine, et toiduga saadavate vitamiinide ja mineraalainete kombinatsioonidel on mõju kehamassi kujunemisele. Siiski pole lõpuni selge, millistel mikroelementidel on suurem mõju noorukite kaalule. Täiskasvanute uuringutes on kaltsiumi tarbimine näidanud pöördvõrdelist suhet kehamassiindeksiga (KMI), samuti keha rasvasisalduse, vööümbermõõdu, insuliini resistentsuse ja põletikunäitajatega. Noorukite puhul on seni olnud uurimustulemused vastukäivad, kuid mõned uurimustulemused on kinnitanud, et kaltsiumi piisav saamine avaldab positiivset mõju normaalse keha rasvaprotsendi kujunemisele kasvamise ja küpsemise ajal.

Uuringus osales 123 noormeest vanuses 13-15. Valimi moodustasid erinevate Tartu linna koolide õpilased. Poisid olid kõik terved, ei kasutanud ravimeid ega toidulisandeid ning osalesid kehalise kasvatuse tundides. Kõik sõid oma igapäevast toitu. Nende kolme päeva menüüd analüüsiti Nutridata programmis, kus hinnati energia, kaltsiumi ja D-vitamiini saamist igapäevase toiduga.

Tulemusena selgus, et ainult 15 protsenti poistest sai piisavalt või üle normi päevase toiduga kaltsiumi ja ainult kaheksa protsenti poistest sai soovitusliku koguse D-vitamiini. Lisaks peab meeles pidama, et puberteet on noorukite luude mineraliseerumise tippaeg, mil koguneb umbes 45 protsenti luumassist, kuhu vajatakse ka kaltsiumi ja D-vitamiini.

Vaadeldi ka verenäitajaid insuliini ja glükoosi ning arvutati insuliiniresistentsuse indeks. Uuriti leptiini, hormooni, mis mõjutab küllastustunnet ja adiponektiini, mis on rasvkoes toodetav hormoon ning mille tase on rasvumise puhul langenud.

Uuringu tulemusel selgus, et keha rasvaprotsent, keha rasvamass ja leptiini tase oli madalam neil, kes tarbisid piisavas koguses kaltsiumi. Hormooni leptiini ja kaltsiumi seos vajab veel edaspidiseid uuringuid. Insuliiniresistentsuse ja adipotsüütide ehk rasvarakkude arvus seost kaltsiumi tarbimisega ei tuvastatud.

Tartus tehtud uuring on üks väheseid, mis aitab mõista võimalikke seoseid tarbitava kaltsiumi koguse ja rasvumise vahel. Ning seda kasvu ja küpsemise ajal, mis arvestab ka füüsilist aktiivsust, energia tarbimist, keha koostist ja vere biokeemilisi väärtusi.

Eesti ülikoolides on viimastel aastatel asutatud märkimisväärsel hulgal uusi Euroopa teadusruumi õppetoole (ingl ERA Chair) ja meelitatud neisse tööle teiste Euroopa riikide tippteadlasi. Uurisime, kuidas Euroopast tulev raha Eesti teadust tagant tõukab ja kas sellega võivad kaasneda ka probleemid.

TÜ on Euroopa teadusruumi õppetoolide jaoks mõeldud raha sissetoojana Euroopa edukaim. Äsja allkirjastatud 2,5 miljoni euro suurune ERA õppetooli leping hõlmab üht paljudest välisrahastusprojektidest, mis on viimastel aastatel Eesti ülikoolidesse tulnud. Ühest küljest on see meie teaduse kvaliteedi näitaja, teisest küljest ei maksa lasta end peibutada pressiteadetes kõlavatest välisrahastuse miljonitest.

Mis on Euroopa teadusruumi õppetool?

Mida tähendavad need Euroopa teadusruumi õppetoolid (ingl European Research Area Chairehk ERA Chair), mis on lühikese ajaga Eestisse toonud juba pea 30 miljonit eurot teadusraha? Üheks näiteks sobib Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ERA õppetool, kus hakatakse järgmise viie aasta jooksul uurima ja arendama e-valitsemise ja digitaalseid avalikke teenuseid.

Tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvaki sõnul on projekti sisu e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste uurimis- ja õppetööpädevuse suurendamine Tartu Ülikoolis.

«Eesti riik tekitab suurel hulgal andmeid, mille alusel saab omakorda luua uusi ja innovaatilisi andmepõhiseid teenuseid. Laiendatava uurimisrühma tööks saab neid ideid katsetada ja teenuste ehitamisele kaasa aidata. Teenuste aluseks olevate käitumist ennustavate andmemudelite ja algoritmide ehitamine on e-riigi digitaalses arengus järgmine suur samm. Akadeemiline maailm saab oma teadmistega aidata riigil seda sammu veel hoogsamalt ette võtta,» kirjeldab Solvak keerulise akronüümi EcePS (ERA Chair in E-Governance and Digital Public Services) taga peituvaid tegevussuundi.

Euroopa teadusruumi õppetooli eesmärk on tuua välismaiseid tippteadlasi just nendesse ülikoolidesse, millel on potentsiaali saavutada tipptase. Sellega soovitakse arendada vähem edukate liikmesriikide eesrindlikku teadustegevust – seega saavad osaleda vaid riigid, kelle teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus on kuni 70% Euroopa Liidu keskmisest. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.

Esmalt esitab ülikool taotluse, et saada mõnes edumeelses valdkonnas rahastust ERA õppetooli ametikoha loomiseks. Positiivse rahastusotsuse korral peab ülikool kuulutama välja rahvusvahelise konkursi tippteadlase värbamiseks. Konkursiga leitud tippteadlane asub ülikoolis tööle, moodustab oma uurimisrühma ja aitab kaasa asutuse teadusliku taseme tõusule. Ülikool peab tagama talle hea töökeskkonna ja igakülgse toe edukaks teadustööks.

Tähtis on see, et teadussuunda arendataks edasi just rahvusvaheliste teadlaste nn maaletoomise kaudu, ning ülikooli ja riigi maine on talentide meelitamisel ülimalt kaalukas. Kindlasti mõjutab see näiteks Cambridge’i Ülikooli teadlase otsust, kas tulla viieks aastaks Tartusse geenitehnoloogiat arendama. Õnneks on seni huvi TÜ ERA õppetoolide tööpakkumiste vastu olnud suur.

39-st ERA õppetooli grandist seitse on Tartu Ülikoolis

Euroopa teadusasutused on ERA õppetoolide rahastusele kandideerinud kolmes taotlusvoorus. Eesti on üks edukamaid Euroopa Liidu liikmesriike, kes on 39-st välja antud rahastustoetusest omale saanud tervelt 12.

Eesliiniteadusele lisatõuke andmiseks ja uute uurimissuundade arendamiseks mõeldud rahastusmehhanismi kaudu on Tartu Ülikool saanud viie aasta jooksul üle 20 miljoni euro lisaraha. Kui vaadata laiemalt, siis kokku on Tartu Ülikool raamprogrammist «Horisont 2020» teadustoetusi saanud üle 46 miljoni euro (sh ka ERA Chair toetused), mis on uute Euroopa Liidu liikmesriikide ülikoolide seas üks parimaid tulemusi.

ERA õppetooli projektid on töös ka teistes Eesti teadusasutustes: näiteks Tallinna Ülikooli kahes projektis tegeldakse haridusinnovatsiooni ja digitaalsete kultuuriandmetega, Tallinna Tehnikaülikooli projektides rohelise keemia ja tarkade elektroonikavõrkude lahendustega, Eesti Maaülikooli projektis aga toidutehnoloogiaga.

Ainult ühes Euroopa teadusorganisatsioonis on õnnestunud rahuldav vastus saada rohkem kui kahele taotlusele – see on Tartu Ülikool.

TÜ seitsmes ERA õppetooli projektis tegeldakse geeniuuringute ja personaalmeditsiini lahendustega, sünteetilise bioloogia ning gaasfermentatsiooni tehnoloogiaga, kõrgresolutsioonis optiliste protsessidega ning e-valitsemise ja avaliku sektori e-teenuste väljatöötamisega.

Loe edasi UT ajakirjast.

Lapse suutervise eest vastutavad vanemad, kes kujundavad läbi enda harjumuste ka lapse harjumusi nii toidulauas kui ka suuhügieenis. Et hambad püsiksid terved ja suutervis oleks hea, peavad nii lapsed kui ka täiskasvanud pöörama regulaarse suuhügieeni kõrval rohkem tähelepanu toidukordade sagedusele. Päev otsa toitu krõmpsutada ei ole kellelegi kasulik, ütles Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag Kuku raadio saates „Kuue samba taga“.

Vastutus lapse suutervise eest hoolitsemisel lasub lapsevanematel. Nemad mõjutavad seda, kui sageli ja mida laps sööb-joob, kas laps peseb regulaarselt hambaid ning külastab hambaarsti.

Lapsevanemad peavad hea seisma selles eest, et laps jõuaks üks kuni kaks korda aastas hambaarstile, sõltuvalt sellest, kui kõrge on tema kaariese risk. Seda riski mõjutavad nii individuaalne tervisekäitumine – toitumine ja suuhügieen – kui ka keskkonnategurid. Üheks selliseks teguriks on näiteks fluoriidi sisaldus joogivees. Eesti eri piirkondades kõigub joogivee fluoriidi sisaldus väga palju, ulatudes nullist 6,8ni. Kõrgem on sisaldus Lääne- ja Kesk-Eestis, madalam Võru-, Põlva- ja Valgamaal.

Hambaarstid, kes töötavad Eesti ajateenistusse suunduvate noormeestega, näevad, kui palju on seal lootuselt katkiste hammastega noori inimesi. Järelikult ei ole nende hambad saanud lapsepõlves piisavalt lapsevanemate tähelepanu, hooldust ega vajadusel ravi. – ja seda perioodil, kui lapsele on hambaravi tasuta. Tasub ikka ja jälle meelde tuletada, et Eesti Haigekassa tasub 19-aastaste (k.a) kindlustatute hambaravi eest. Meil on loodud tasuta võimalus saada nõu ja ravi, et noored saaksid oma täiskasvanu elu alustada tervete hammastega.

Lapse suutervis algab vanemate tervisekäitumisest. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudis tehtud uuringud on kinnitanud, et kui näiteks emal on katkised hambad, ta on kartlik ega pöördu hambaarsti poole, siis on ka tema laps hambaarsti suhtes pelglik ega julge koputada uksele, millest talle tervete hammastega tulevik vastu paistaks. Selliseid inimesi on ligikaudu 17%.

Läbimõeldud toidukorrad

Seda, et hommikul ja õhtul tuleb hambaid pesta, räägitakse palju. Vähem pööratakse tähelepanu aga toitumise eripäradele. Tervete hammaste nimel tuleb piirduda viie toidukorraga. Kaariese vältimiseks peab toidukordade vahe olema vähemalt kolm tundi. Ei ole vahet, kui tervislik teie toit on – enamik toite sisaldab süsivesikuid ning päev otsa toitu krõmpsutada ei ole kellelegi kasulik.

Soovitan kõigil mõelda läbi oma toidukorrad ja vaadata, et lastele ei oleks magus koguaeg laua peal kättesaadav. Seda, et suhkur suurendab vööümbermõõtu, teatakse väga hästi. Mida teeb see aga suus? Suhkrud, eriti puhtal kujul, on kaariest tekitavate mikroobide poolt fermenteeritavad hapeteks, mis lahustavad hambast mineraale välja. Seda tüüpiliselt silmale ja sõrmele kättesaamatutes kohtades. Näiteks hamba kokkupuutepindadel, sügavates vagudes hambapinnal, aga kui hügieen on väga halb, siis ka igeme piiril ja vabadel pindadel.

Kui inimesel on närimise vajadus, siis tuginedes 20 aasta vältel tehtud uuringutele, soovitan närida ksülitooli sisaldavaid närimiskumme. Peale igat toidukorda või toidukordade vahel on igati kasulik närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi. See pidurdab kaariest tekitavate mikroobide kasvu ning stimuleerib sülje eritumist ja suu iseeneslikku puhastumist.

Suuhooldus

Hammaste pesemine hambapastaga on oluline, sest pastad sisaldavad reeglina hambale kasulikke mineraale. Hambaid pestes me mitte ei eemalda mehaaniliselt hambakattu, vaid viime hamba pindmisesse kihti mineraale juurde. Fluoriid, mida enamus hambapastasid sisaldab, seob mineraalid hamba kristallilisse struktuuri ja aitab tõsta hamba vastupidavust hapetele, mis suus tekivad. Soovitus on ülearune hambapasta välja sülitada, ilma intensiivselt suud loputamata. Nii on pasta mõju efektiivsem.

Kui kasutate suuvärskendajat, siis teadke, et see võtab ära lõhna, mitte lõhna põhjuse. Kui inimesel on suus halb lõhn, siis peaks ta pöörduma hambaarsti poole. Halva lõhna põhjuseks võib olla põletikus igemetasku, rääkimata sellest, et põletik võib olla levinud üle hambakaare ja haaranud terve suu. Lagunevad valgud igeme ja hamba vahel on lõppematu paha lõhna allikas.

Suu on organismi üks osa. Hammas on organ. Need on kõik omavahel lahutamatult üle vereringe seotud. Uuringud on tuvastanud suu tervise ja haiguste vahel üha enam seoseid. Fakt on, et ravitud hambad vähendavad riski tervisehädade tekkimiseks.

Põhjamaade ortopeedide ühisuuring lükkab ümber praegu levinud arusaamad õlavarreluu ülemise otsa murru ravis. Rühm teadlasi ja arste avaldasid ajakirjas PLOS Medicine uuringu, milles tõestavad, et kirurgilise sekkumiseta ravi annab kirurgilise raviga samaväärseid tulemusi ja võib säästa miljoneid eurosid aastas.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi ortopeedia professor, TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtson kirjeldas, et õlavarreluu ülemise otsa murdu esineb vanemaealistel sagedamini kui noortel täiskasvanutel. „Vanemad inimesed kukuvad enamasti kodus ja on tavaline, et murd tekib kukkumise tagajärjel otse õla peale. Õlavarreluu ülemises osas on luu hapram, kuid selle paranemisvõimalused on suuremad kui õlavarre alumises osas.“

Uuringusse kaasati 88 patsienti kuuest Soome, Rootsi, Taani ja Eesti haiglast, keda jälgiti kahe aasta jooksul. Uurimisrühma kuulunud inimesed leiti nende seast, kes pöördusid luumurruga erakorralise meditsiini osakonda. Eestist oli uuringusse kaasatud Tartu Ülikooli Kliinikum. „EMO on esimene koht, kuhu inimene luumurruga pöördub. Nii olime teadlastega pidevalt valvel, et hinnata, kas EMO-sse tulnud patsient sobib uuringusse kaasata. Uuringus osalesid üksnes patsiendid, kelle murdude puhul olid luuosad oluliselt nihkunud,“ seletas Märtson kriteeriume.

Patsiendid jagati ravimeetodite alusel ravirühmadesse. „Traditsiooniliselt ravitakse õlavarreluu ülaosa murdusid operatiivselt, metallplaadi ja kruvidega. Konservatiivse ehk kirurgilise sekkumiseta ravi rühma kuulunud patsiendid kasutasid kolme nädala jooksul õlaliigese ortoosi ja tegid spetsialisti juhendamisel läbi füsioteraapia,“ rääkis Märtson.

Märtson kinnitas, et kirurgilise sekkumiseta ravi andis ravile pühendunud patsiendi puhul väga häid tulemusi: „Loobumine patsiendi jaoks kasutust kirurgilisest protseduurist säästab nii raha kui on ka patsiendile parem, sest patsient paraneb sama hästi kui pärast operatsiooni, kuid lõikusest tingitud valu ja komplikatsioonideta.“

Nii seavad uuringutulemused küsimuse alla praegu kasutusel olevad ravimeetodid. Märtsoni sõnul on nad kolleegidega varemgi arutanud konservatiivsete ravimeetodite kasutamist, kuid praeguse uuringu valguses vaatlevad nad veelgi põhjalikumalt operatiivse ravi näidustuste üle. „Aktsepteerime konservatiivset ravi, kus vähegi võimalik, sest ravitulemused on ju samad,“ kinnitas Märtson.

Uuringu partnerid olid Tampere Ülikooli Haigla ja Jyvasküla Keskhaigla Soomest, Karolinska Haigla ja Uppsala Ülikooli Haigla Rootsist, Viborgi Haigla Taanist ja Tartu Ülikooli Kliinikum Eestist. Partnerid kuuluvad teadusgruppi NITEP (Nordic Innovative Trial to Evaluate Osteoporotic Fractures).

Uurimisrühma järgmine eesmärk on hinnata kodarluu alumise otsa murdude ravi tulemusi vanemaealistel sõltuvalt operatiivsest ja konservatiivsest ravist.

Hambad on organismi osa, mille eest tuleb terve elu hoolitseda – ravida, vajadusel proteesida jne. Selleks on praegu palju võimalusi, mis aitavad hoida inimese elukvaliteeti. Kui hambumus on kehva ja seda pole ravitud, võivad tekkida kaasuvad probleemid mälumislihaste ja alalõualiigesega. Selle murega tegelemine võib nõuda juba kirurgilist sekkumist.

Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi juhataja, mälumisfüsioloogia dotsent Ülle Voog-Oras tõdes Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, et tänu ennetustööle on 50–60. eluaastates patsientidel praegu rohkem hambaid suus, kui oli aastakümneid tagasi.

Ka ajad ja võimalused on teised. Väga palju on juurde tulnud uusi meetodeid, tänu millele saab säilitada hammaskonna terviklikku funktsiooni. „Enam ei ole ainult plaatproteesid. Praegu pannakse rohkem rõhku näiteks nii hambakroonidele kui ka implantaatidele.“

Hambaarst tõdes, et iga võõrkehaga harjumine võtab aega, nii ka proteesidega: „Alguses on kõigil ebamugav. Esialgne hambaproteesidega harjumine võtab aega umbes nädal. Kuu ajaga peaks inimene nendega juba harjunud olema.“

Voog-Orase kinnitusel on väga palju inimesi, kes on otsustanud oma hambaid mitte asendada, arvates, et tulevad ka ilma nendega toime. Hammas on aga organ, mis on meiega kehaga lahutamatult üle vereringe seotud. Terviseriskide vähendamiseks tuleb nende eest ka hoolt kanda. „Teiselt poolt on aga palju neid, kes käivad regulaarselt hambaarsti juures ja panustavad oma hammaste ja suu korrashoidu ning korrigeerivad näiteks oma plaatproteese. Nende tulemus on kiiduväärt,“ tunnustas arst. Nende inimeste hambumuskõrgus on paigas ja sellest tulenevalt ka näokuju teistsugune võrreldes nendega, kel hambad puuduvad. „See kõik mõjutab inimeste elukvaliteeti,“ tõdes Voog-Oras.

Kui lapsed vajavad lisaks tavapärasele hambaravile ortodontilist ravi, siis on oluline sellega tegeleda. Lastele on hambaravi Eesti Haigekassa poolt 19. eluaastani tasuta, aga teatud ortodontilised diagnoosid on sellised, kus lapsevanem peab ravi eest ise tasuma.

„Tegelen igapäevaselt inimestega, kellel on ravimata ortodontilisest probleemist tekkinud mured mälumislihaste ja alalõualiigesega. Kui nende muredega patsient vanemasse ikka jõuab, siis need probleemid aastatega süvenevad. Siis ei kuulu raviskeemi ainult hammaste asendamine, vaid asendada tuleb ka alalõualiigest,“ ütles hambaarst, lisades, et alalõualiigese proteesidel on omaette raviskeem ja füsioteraapia, mis paneb liigese liikuma nii nagu peab.

Kas inimene vajab elukvaliteedi säilitamiseks alalõualiigese asendamist või mitte, sõltub patsiendi olukorrast. „Noa alla minek on kaalutletud otsus. Meil on rahvusvahelised klassifikatsioonid, mida järgime. Teatud etappidel püütakse patsienti ravida konservatiivselt, kui neist ei piisa, siis kirurgiliselt,“ ütles Voog-Oras.

Dotsent rääkis, et tema jaoks oli viimane suurem samm Eesti meditsiinis see, kui selle aasta kevadel tehti suu-, näo- ja lõualuukirurgia dotsent Oksana Ivaski eestvedamisel Eesti esimese alalõualiigese asendamise operatsiooni ehk üks patsient sai endale alalõualiigese proteesi. Hinnanguliselt võiksid Eestis kõnealust operatsiooni vajada kuni kümme patsienti aastas.

Voog-Orase sõnul püüavad Eesti hambaarstid ja hambaarstiteadlased käia maailmaga ühte sammu ja püüavad rohkem panustada ennetusse: „Paraku on asi suuresti rahastuse taga. Kui seda oleks rohkem, saaks seda veel rohkem esirinda sättida.“

Seitsmes arvamusfestival tõi Paidesse kokku enam kui 9000 inimest Eesti eri kogukondadest. Kahe päeva jooksul toimus üle 160 arutelu. Rahvusülikooli 100. sünniaastal pööras tulevikuteemaline arvamusfestival tähelepanu teadlastele avalikus arutelus.

Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 arutelualal arutati nii eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride kui eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Värske teaduse alal kõlas mõte, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga, teadusalal seoti tugevalt akadeemiat ja ettevõtlust. Mõlemal alal oldi ühel meelel, et teaduse suurem eesmärk on valdkonnaülene koostöö.

Alljärgnevalt saate ERR vahendusel järele vaadata meditsiiniteaduste valdkonna teadlaste osalusega arutelusid. Arutelusid juhtis Anna Pihl.

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar, ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma-Kadakas, TÜ teaduskooli juht Riin Tamm, laineoptika professor, akadeemik Peeter Saari ja rakubioloogia professor Toivo Maimets arutlesid teadlaste rolli üle tõenduspõhises argumentatsioonis. Leiti, et teadusliku tõe juurde jõuavad inimesed siis, kui neil on oskused kriitiliselt infot tarbida.

Naeratamine pidavat kergendama valu ja suurendama motivatsiooni füüsiliselt pingutama, isegi kui pingutus läheneb inimvõimete piiridele. Milliseid inimese vaimsete ja füüsiliste võimete piire me lähiajaloos ja -tulevikus näeme, selle üle arutasid Arvamusfestivalil spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu, haridusteadlane Margus Pedaste, geriaatria dotsent Kai Saks ja inimese füsioloogia professor, akadeemik Eero Vasar.  

Tartu Ülikooli residentuuri põhikonkursil täideti 130 kohta. Esimese eelistuse erialale sai sisse 118 ja teise eelistuse erialale 12 kandidaati. Täiendava konkursiga saab residentuuri astuda veel 32 inimest. Dokumente võetakse vastu 16. augustini.

Täiendav konkurss toimub järgmistele erialadele:

• füsiaatria ja taastusravi (2)
• gastroenteroloogia (1)
• hematoloogia (1)
• kohtuarstiteadus (1)
• laboratoorne meditsiin (2)
• nefroloogia (1)
• patoloogia (2)
• peremeditsiin (7)
• psühhiaatria (4)
• psühhiaatria koos laste- ja noorukitepsühhiaatria kõrvalerialaga (1)
• pulmonoloogia (2)
• reumatoloogia (1)
• sisehaigused (3)
• sisehaigused koos allergoloogia kõrvalerialaga (2)
• sisehaigused koos geriaatria kõrvalerialaga (1)
• töötervishoid (1)             

Meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadis võetakse residentuuri täiendavale konkursile dokumente vastu tööpäevadel kuni 16. augustini. Paberdokumente saab esitada meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadis kohapeal või posti teel. Posti teel saadetud dokumendid loetakse õigel ajal esitatuks, kui need on jõudnud ülikooli hiljemalt 16. augustil. Elektroonsed dokumendid esitatakse e-posti aadressil residentuur [ät] ut.ee.

Residentuuri sisseastumiseksamid toimuvad ajavahemikul 22.08.-29.08.2019.

2019/2020. õppeaastaks võetakse Tartu Ülikooli residentuuri 42 erialale vastu 162 arst-residenti.

Residentuuri kandideerimise tingimused leiad meditsiiniteaduste valdkonna kodulehelt.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kasutab kanepit umbes 147 miljonit inimest ehk 2,5% maailma rahvastikust. Maailma populaarseim meelemürk ei ole võõras ka eestlastele. Ent Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professorid Eero Vasar ja Mihkel Zilmer rõhutasid saates „Kuue samba taga“, et kanepi sage ja rohke kasutamine muudab organismis mitut põhiprotsessi ja vallandab pöördumatu tervisekahju. Eesti rahvaarv on aga liiga väike ja seepärast võib kanepi tarvitamine hakata ühiskonnale tõsiseid sotsiaalmajanduslikke probleeme juurde tekitama.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste väitel sõltub kanepi tekitatud tervisekahju või haigusliku probleemi ulatus kahest peamisest tegurist. Üks neist on kanepitarvitaja iga, teine aga tarvitamise sagedus, kestus ja aine kogus.

Inimese füsioloogia professori Eero Vasara sõnul avaldub näiteks kanepi suitsetamise mõju kõige enam inimelu kriitilistel perioodidel. Esimene neist on looteiga. Kui lapseootel ema suitsetab kanepit, võivad selle tagajärjeks olla nii loote arenguhäired kui ka raseduse katkemine. Siiski on sel ajal oluline ka kõik muu, mida ema tarbib. Üsasisese perioodi taimetoitlus ja vähene kogus D₃-vitamiini võivad samuti olla lootele pahaendelised. Üks taanlaste uuring kinnitab, et nii nagu kanep, suurendab ka vastsündinute madal D₃-näit hilisemas elus skisofreeniariski kaks korda.

Teine kriitiline periood kestab 5.–20. eluaastani. Sel ajal algab ajukoore kuklasagaras protsess, mis jõuab 20-aastastel välja otsmikusagarasse ja mille tulemusena jääb ajukoor õhemaks. „Õhenemise eesmärk on vabaneda ülearustest sünapsitest, et moodustada normaalsed närviringid. Kui astume sel kriitilisel perioodil vahele väliste mõjutajatega, nagu kanep, võivad inimesel kujuneda tõsised häired,“ tõdes Vasar, tuues näiteks ameeriklaste uuringud, mille kohaselt piisab jäädavateks muutusteks ajus juba ühest-kahest kasutuskorrast.

Kanepi tarvitamine soodustab esmapsühhoosi ja algfaasis skisofreenia teket. Pidevate kanepipruukijate ajus tekkivad muutused võivad viia emotsionaalsete ja kognitiivsete häireteni. „Võimalik, et inimesed, kes oleks jätnud nooruses kanepi tarvitamata, ei oleks vanemas eas ka haigeks jäänud. Eesti ühiskond kaotab igal aastal esmapsühhoosi tõttu 250–300 noort andekat inimest. See on peaaegu terve aastakäik meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilasi. Niisugune näitaja on ju Eesti riigi rahvaarvu silmas pidades suur ja hoiatav kaotus,“ rääkis Vasar.

Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer lisas, et pidevatel kanepikasutajatel suureneb tarvitamise sagedus, kestus ja annuste hulk paratamatult. Seepärast saabub selliste inimeste esmapsühhoos kiiremini. „Austraalia teadlaste ülevaatest selgub, et kui tarvitada kanepit intensiivsemalt, vähemalt kaks või kolm korda nädalas, tekib esimene psühhoosihoog keskmiselt kolme aasta pärast. Siis ei tegeleta enam sõltuvusega, vaid tuleb mõelda, kuidas ravida psühhoosi. Ravi küll aitab, aga tekitab diabeedi ja metaboolse sündroomi tunnuseid, mis tähendab, et alguse saavad tõsised lisaprobleemid. Uuringud näitavad, et skisofreenikud elavad 25 aastat vähem kui nende terved eakaaslased. Kanepi tarvitamise tagajärgede eest maksab aga kogu riik. Eesti riigi rahvaarv on niivõrd väike, et siin kanepiga eksperimenteerida ei tasu.“

Meditsiiniteaduste valdkonna õppeaasta avaaktus toimub esmaspäeval, 2. septembril kell 13.15 Tartu Ülikooli peahoone aulas.

Aktuse avab meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember. Aktusekõne peab professor Ain Raal. Tervitussõnad ütlevad esmakursuslaste ja tuutorite esindajad.

Kogu ülikoolipere ja ennekõike uued üliõpilased on oodatud õppeaasta avaaktusele 2. septembril kell 16.00 Kassitoomel.

Meditsiiniteaduste valdkonna erialade infotunnid esmakursuslastele:

Arstiteadus
2. septembril kell 18.00 Linkbergi auditooriumis aadressil Puusepa 8 (TÜ kliinikum).

Arstiteadus (inglise keeles)
29. augustil (kellaaeg ja ruum täpsustamisel)

Hambaarstiteadus
2. septembril kell 17.00 aadressil Ravila 19-0092 (Biomeedikumi Schmidti keskus)

Proviisoriõpe
3. septembril kell 14.00 aadressil Nooruse 1-707 (Tehnoloogiainstituudi hoone)

Füsioteraapia
2. septembril kell 12.00 aadressil Ujula 4-3026 (sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi õppehoone Atko Viru auditoorium)

Kehaline kasvatus ja sport
2. septembril kell 12.00 aadressil Ujula 4-3027 (sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi õppehoone Fred Kudu auditoorium)

Rahvatervishoid (magistriõpe)
12. septembril kell 9.00 aadressil Ravila 19-4054

Õendusteadus (magistriõpe)
9. septembril kell 11.00-16.00 Ravila 19-4057

Uuringud näitavad, et õpilaste tervisealane elukvaliteet on halvenemas. See mõjutab negatiivselt nende kehalist, sotsiaalset, emotsionaalset ja akadeemilist suutlikkust. Kuna noored viibivad suure osa ajast koolis, on nii koolil tervikuna kui ka kehalise kasvatuse õpetajatel õpilaste tervisealasele elukvaliteedile oluline mõju. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöös selgus, et õpilaste tervisealase elukvaliteedi tagamiseks peavad õpetajad vähendama õpilaste suhtes kontrollivat ja hirmutavat käitumist ning pöörama rohkem tähelepanu käitumisele, mis toetaks õpilaste autonoomsust.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorandi Henri Tilga sõnul tunnistavad lapseeast noorukiikka jõudvad noored uuringutes, et nad on kehaliselt vähem aktiivsed, neil on keskendumisraskusi, nende kognitiivne võimekus õppimisel on kahanenud ja ka suhted õpetajatega ei ole nii head, kui võiks olla.

„Siin on võtmetegur selles, kuidas õpilane tajub õpetajat. Enesemääratlemise teooria järgi jaotub õpetajate käitumine kaheks: õpilasi kontrollivaks ja nende autonoomsust toetavaks. Kui esimesel juhul on õpetaja suhtumine pigem käskiv, õpilaste valikutes paindumatu, siis teisel juhul on õpetaja õpilast mõistev, ta annab õpilasele asjakohast teavet, valikuid ja võimalusi,“ selgitas Tilga.

Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakonna spetsialistina töötava Henri Tilga doktoritöö hõlmab nelja uuringut, milles andsid oma osa 28 kehalise kasvatuse õpetajat ja 3870 üheteistkümne- kuni viieteistkümneaastast õpilast 75 Eesti koolist. Doktoritöö praktiline eesmärk on kujundada kehalise kasvatuse õpetajates teadlikkust nii autonoomsuse toetust pakkuvast kui ka kontrollivast käitumisest ning nende mõlema mõjust õpilastele.

Doktoritööst selgus, et õpilaste tervisealase elukvaliteedi parandamiseks peavad kehalise kasvatuse õpetajad vähendama kontrollivat käitumist ja hirmutamist, mida ilmestab ehedalt Tilga tehtud illustreeriv video.

„Autonoomsuse toetamise positiivne mõju ja kontrolliva käitumise negatiivne mõju käivad mööda eri radu. Kui õpetaja hirmutab õpilast, siis hilisem tunnustamine seda hirmutamist ei korva. Vaja on vähendada kontrollivat käitumist. Me peame koolides mõlemale käitumisele rohkem tähelepanu pöörama,“ tõdes Tilga.

Doktorandi uuringutulemused näitasid, et kehalise kasvatuse õpetajatel tuleb pakkuda õpilastele kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust. „See tähendab, et õpilase tervisealase elukvaliteedi toetamiseks peaksid kehalise kasvatuse õpetajad püüdma õpilast mõista, tundma huvi tema soovide vastu, teda julgustama ja suurendama tema enesekindlust, looma diskussiooni, selgitama, miks midagi õpitakse, suunama lahenduste leidmisele ja andma ülevaate õppeprotsessist. Õpilastel võiks olla võimalus valida harjutuste, spordivahendite ja harjutuskoha vahel. Õpetaja peaks oskama aktsepteerida erinevaid mõistlikke lahendusi,“ kirjeldas Tilga.

Uuringutele tuginedes on koostatud veebikoolitus, kus osaledes saavad kehalise kasvatuse õpetajad tagasisidet oma käitumise kohta, selle mõju kohta õpilastele ning samuti selle mõju konkreetsema toimemehhanismi kohta. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi eestvedamisel tehakse kehalise kasvatuse õpetajatele regulaarseid veebikoolitusi. Koolitusele saab registreeruda siin.

Henri Tilga kaitseb doktoritööd „Õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja autonoomsust toetava ja kontrolliva käitumise tajumise mõju õpilaste psühholoogilistele vajadustele ja tervisealasele elukvaliteedile“ 27. augustil kell 14.00 Tartu Ülikooli senati saalis.

Henri Tilga juhendajad on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi spordipedagoogika teadur Vello Hein ja kehalise kasvatuse didaktika dotsent Andre Koka.